teenuste suhtes nõudlikumaks. Halbadeks külgeteks on suurenenud tööpuudus, palkade vähenemine, kuna firmade tulud kahanevad, siis tõstetakse hindu.Hindade kasvamisega ei jõua kaasa palkade kasv,tarbimine väheneb.Pangad ei anna enam nii kergekäeliselt ja väikese intressiga laene, mis tähendab, et inimesed ei võtta liiga suuri maksekohustusi.Palgad tõusid majandusbuumi tipphetkel kiiremini kui tootlikkus, mis ei saa olla jätkusuutlik. Eesti võrdlus Taaniga SKP krediidikulukusest Eestil 7,5% , Taanil 1,6% , mis näitab, et Eesti oli 2007 aastal Taanist majandusest paremas seisus ja 2008 aasta majanduslangus mõjutas Eestit rohkem kui Taanit.Eesti majanduse SKP langes -3,7% peale, kuigi Taanil langes ta -0,8% 2009 majanduslangus süvenes,Eestil majandus langes võrreldes varasema 2 aastaga võrreldes väga kõvasti,samuti Taanil, kuigi polnud see nii tugev.Taani SKP on 2007-2011 aastani olnud palju stabiilsem, kui Eestil, mis võib olla mõjutatud sellest, et
ettevõtet ja 50% mahust üksnes 6 ettevõtet Kiirlaenuturu laenujääk 2012. a lõpu seisuga oli hinnanguliselt 118 MEUR (kui lisada BigBank, siis 178 MEUR), mis moodustab 16% tarbimislaenude kogujäägist (koos BigBankiga 25%) Reguleerimata laenuturu maht on viimasel kolmel aastal kasvanud keskmiselt 30% aastas Intressid ja krediidikulukus on reguleerimata laenuturul kommertspankade tarbimislaenudega võrreldes oluliselt kõrgemad ning krediidikulukusest moodustavad kõrvalnõuded (lepingu sõlmimise ja muutmise jms tasud) suurema osa kui kommertspankade tarbimislaenudel Kiirlaenuäri on aastail 2010-2012 olnud kasumlik, kuid kasumlikkuse määr on ettevõtteti väga kõikuv, järeldusi keskmise kasumlikkuse kohta on keeruline teha Erinevate hinnangute kohaselt ca 1/3 reguleerimata turul antud laenudest ei laeku tähtaegselt tagasi