1919 Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pearaamatust kanti läbi põhikapital, võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. 1921 Eesti Pank alustas pangatähtede emiteerimist. Pangast kujunes valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli ka Eesti suurim kommertspank. 1924 Laenude valoriseerimiseks seadustati uus arvestuslik rahaühik - Eesti kuldkroon kullasisaldusega 0,403226 grammi puhast kulda. Kroon võrdsustati 100 Eesti margaga. Rahvasteliidu rahanduskomisjon andis Eestile üle asjakohaste ettepanekute paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks.
elanike arv moodustas 1/5 kogu rahvaarvust 23. Rahandus ja pangandus Eesti Vabariigis (eelarved, Eesti Panga tegevus, rahareform, laenud) Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti. 1919. Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pangast kujunes valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud majandust pikaajaliste investeerimislaenudega krediteeriv riigipank, kes samal ajal oli ka Eesti suurim kommertspank. Laenude kunstlikuks tõstmiseks seadustati uus arvestuslik rahaühik - Eesti kuldkroon. Kroon võrdsustati 100 Eesti margaga. 24. Maareform (10. okt. 1919.a.), selle eripära ja puudus Maareformi käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine
annaabi.ee 
