kombineerimise, mis on omakorda saanud võimalikuks tänu tehnoloogia arengule. Kunstnikud otsivad uusi väljendusvahendeid ning leiavad neid sageli just meediakunstis, mis võimaldab jõuda oma mitmekesisuse ning võimalusterohkuse tõttu laiema publikuni. Samuti pakub looming läbi erinevate vahendite, tehnoloogiate ja programmide ka kunstnikule endale vaheldust ning uusi mängumaid. Erinevate teemade ning mõtete ülestähendamine meediakunsti kreatiivsete tehnoloogiate kaudu annab kunstnikule varasemast rohkem kombineerimisvõimalusi ning vabadust. See omakorda tähendab, et tõenäosus, et kunstniku mõtteid analüüsitakse ja mõistetakse nii, nagu ta seda soovib, on suurem. Publiku jaoks tähendab see aga eredamaid emotsioone ning võib-olla ka äratundmist. Kreatiivse tehnoloogia kiire arengu juures jääb vaid soovida, et kunstnikud jätkaksid meedias
psühholoogidele, sest nad tõrjuvad eeldust, et loovus on iseseisev ja sisemine inimlik jõud (innate human drive). Humanistlikud psühholoogid ja terapeudid usuvad dünaamilis-holistlikku loovuse teooriat. See sisaldab Jungi teooriat, eeldades kollektiivse alateadvuse olemasolu, mis hõlmab kogu inimrassi ajaloo mälestusi ja kogemusi, sisaldades isegi teadmisi ajalooeelsest ja inimese-eelsest perioodist. See kollektiivne alateadvus kutsub esile arhetüüpe ja sümboleid, mis moodustavad kreatiivsete ideede reservuaari. Jung väidab, et sisemine loominguline jõud on omane kõikidele inimestele (Jacobi, 1965). Ta vastandab selliseid arhetüüpe nagu persoona (sotsiaalne roll, mida me mängime) varjuga, mis paljastab meie alateadvust. "Hea ema" arhetüüp on vastandatud "kurja nõia" arhetüübile, kui ema käitumine toitva, mugava ja tugi pakkuva allikana vaheldub piiranguid kehtestava ja lapse valikuvabadust keelava rolliga (Jung, 1960, 1969, 1971).
annaabi.ee 
