Eestisse jõudis teaduslik psühholoogia 19. sajandi teisel poolel. Emil Kraeplein, kes valiti 1886. aastal Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessoriks, lasi ülikooli mehhaanikul Schulzel valmistada seadmed, mille abil ta alustas Tartus terve inimese psüühika eksperimentaalset uurimist. Aja- ja ruumitaju uurimise kõrval püüdis Kraepelin esimesena psühholoogidest katseliselt kindlaks teha, kui suur on psüühika varieeruvus ja mille poolest erineb üks inimene teisest. Kreapelin pidi oma uurimised peagi pooleli jätma, lahkudes venestamise tagajärjel Eestist. Siiski jäid tema juurutatud uurimispõhimõtted püsima: teadmine inimese kohta tugineb süstemaatiliselt kogutud eksperimendil ja faktidel, milles teaduslikud hüpoteesid pannakse kriitiliselt proovile. Eestisse jõudis esimest korda isiksusepsühholoogia maailmakaardile tänu osalemisele suurtes kultuure võrdlevates uurimisprojektides
oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline). E. Kreapelin psühhiaater, Tartu ülikooli professor, Wundi kaastöötaja, kelle testi kasutatakse senimaani. Leidis, et psüühikahäired põhinevad bioloogilisel ja geneetilisel talitushäirel. V. Chizh Tartu ülikooli professor · Psühholoogia struktuur: o Teoreetilised psühholoogia harud: üldpsühholoogia: · Terminoloogia · Teooriad
annaabi.ee 
