Uue hoone pidulik sisseõnnistamine oli 31. juulil 1809. Välja arvatud mõned sisemised ümberehitused ja mõlema kõrvalfassaadi sissekäigu kinnimüürimine (uste asemele paigutati aknad) on ülikooli peahoone üldiselt alal hoidnud oma esialgse ilme20. Võrreldes ülikooli peahoonega on Krause teised ehitised (need on suuremalt jaolt ju ka kõik väikesed) hoopis vähema väärtusega. Kõige huvitavam neist on vist anatoomikum (7. joon.)21, mis ehitatud ühele bastioonile Toomemäel. Krausel oli alguses kavatsus ühendada anatoomikum kliinikuga, kuid pärast otsustati siiski ehitada mõlemad asutised eraldi, kuna laipade lõhn kliinikus ei olnud soovitav; pealegi võis kohal, kus anatoomikum asub praegu, käsutada vana kindlustuse keldreid laipade hoidmiseks. Alguses, aa. 1803-1805, ehitati ainult keskmine osa. See on ümmargune ehitis, kvatraatsel alaehitisel, kaetud kaunis madala kupliga; neli
üsna olulisel määral erinevad. Rotundi ehitust alustati 16. juunil 1803. aastal, kus vundamendirajamise juures ilmnes, et pinnas on liivane ja ebastabiilne, mistõttu kallines ka ehituse hind. Kokku kestis anatoomikumi ehitus 20 kuud. Olukorras, kus rajada tuli ka teisi tähtsaid hooneid ülikoolile, lükati mittehädapäraste kõrvalhoonete ehitamine edasi. Alles 1825. aastal alustati abipersonali korteri rajamist anatoomikumi. Väidetavalt oli Krausel juba 10-aastat enne juurdeehituste algust olnud laienduste kava plaanis olnud, kuid 1820. aastal kavandas ta täpsema plaani, mis nägi ette kahe ristkülikukujulise tiibhoone diagonaalset liitmist rotundiga soklikorrusel asuvate koridoride kaudu. Rahapuuduse tõttu alustati palladionistliku juurdeehitusega alles 1825. aastal. Ehituse initsiaatoriks kujunes G.F.Parrot ja ehtitustööde teostuse eest vastutas ehitusmeister Kranhals. Mitmetest probleemidest tingituna anti juurdeehitus 3
annaabi.ee 
