Sulased olid äratuntavad lihtsaid tööriideid meenutavate helehallide pükste ja särkide järgi. Lavakujundus jäi natuke arusaamatuks. See oli kaasaegne ja kunstipärane. Mõningate lavakujunduse elementide mõtet ma ei leidnud. Ma oleks tahtnud näha näiteks tegevusaegset vana taluõue, loodust. Ballette olen ma näinud vähe. Oskan võrrelda vaid „Pähklipurejaga“. Seal on klassikalise balleti stiilis tants. „Kratis“ oli tants kohati natuke teistsugune. Ma ei oska nende liigutuste kohta midagi arvata, kuid minu arust andis tants selles tantsus väga hästi toimuvat edasi. Muusika sobis hästi erinevate olukordadega. Näiteks, kui tegevus toimus Kuradi juures oli muusika süngem, valjem, äkilisem. Kui näidati sulaseid, rahvast tantsimas ja teisi häid tegelasi oli muusika rahulikum ja vaiksem. Mulle meeldis see, et kui rahvas tantsis, oli kasutatud rahvaviise.
kunagi karsklane. Aidamees –Elas oma talus koos oma naise Mall-iga, neil oli juba mitu last ning Mall ootas veel ühte. Oskar on väga ahne mees, tegi endal väga suure krati, kes veaks talle hiiglaslikku varandust kohale. „Kratt seisis terve öö väravas nagu tohutu mägi ja katsus end pidevalt lahti kangutada. Küll punnitas vaene mürakas ja loksutas end edasi-tagasi, aga ta oli väravas kinni nagu nael ja ei saanud lahti. Pikkamisi hakkas kratis tõusma viha, ja nagu põrguloomad ikka, muutus ühes sellega kuumaks tema pea. Juba tõusis silmadest ja kõrvadest auru. Mida suuremaks paisus raev, seda heledamalt lõo miilama põrgutuli krati südames. Ja kui ta siis hommikul korraga põlema lahvatas, oli terve aidamehe õu musta tossu ning taevani tõusvat leeki täis.“ (lk. 117). Ka tema oli varas, käis mõisaaidast toitu varastamas, kuid samas oli ta ka kaval, kuid mitte nii kaval kui Rehepapp
ühingud, survegrupid, erinevad vabatahtlike tehtavad tööd, Eesmärgiks pole valitsemine ega kasumi toomine, vaid pigem oma õiguste eest seismine, eesmärgiks parandada oma elukvaliteeti. Kui ühiskond on liiga ühetaoline, võib tekkida vägivald jne. Kodaniku organisatsioonide tegevus ja ülesanded vabaaja sisustamine. Demokraatia Ajaloolised juures Vana-Kreekas, Ateenas. Demos-rahvas kratis võim Püüdmine kõikide huvidega arvestada, kõigil on võimalus osaleda asjade korraldamises, ühiskondlikult korraldatud vabadus, teatud valitsemiskorraldus. Demokraatia tingimuseks peeti majandusarengut ulatuslik majandusabi andmine arengumaadele. 1980-1990ndatel loobuti lääne ühiskonna matkimisest. Keskenduti reformidele, is arvestasid kohalikke olusid. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Demokratiseerumise lained 1