asusid vastuvõitlusele, kestis u kuu, lõppesid mitte millegagi , sakslased võtsid oma kaotatud positsiooni tagasi, läti kütid kaotasid u 2000 meest surnutena ja 7000 haavatuna. Paljud eestlased üritasid vene väeosadest üle minna läti küttide juurde, üle tuhande või kahetuhande ringis. 1917 Venemaal veebruari revolutsioon, kukutati keiser , alustati demokraatlike ümberkorraldusi, ajutine valitsus. Liivimaakubermangu komisariks sai A. Krastkalns, ei jäänud oma ametisse kauaks. Riia nõukogu survel vahetati ta välja ja tema asemel määrati A.Priedkalns.(vene 3riigituuma saadiks) Esimene kord kus lätlane hakkas kõrgemal juhtima läti asju, alludes vaid ajutisele valitsusele, ainult Liivimaa kubermangu läti osa allus. VR järgsel said lätlaste hulgas loosung, Vaba läti vabal venemaal. Et läti peaks saama laialdase autonoomia.
Haapsalus, Paldiskis. Tööseisakud, ülelinnalised miitingud, "võimu ülevõtmine", kohalike nõukogude moodustamine, revolutsioonilised madrused tapsid Haapsalus linnapea, Pärnus lasti maha garnisoni ülem jnejne. Eestis tervikuna rev ohvreid pmbes 20. Maakohtades oli vaikne. Rahvas tervikuna teadvustas rev toimumist alles 10.03, kui oli rev ja selle ohvrite mälestamise päev. Kubermagu komissariks sai Tlnas Tlna linnapea Jaan Poska, Liivimaa kubermangus jurist Andres Krastkalns. Poska nimetati ametisse 5.03. tema reformid seisnesid võimu eestistamises. Tema esimesed sammud maakonnavanemad tagandati ja asemele määrati eestlastest maakondade komissarid. Ametisse said ka maakondade miilitsate ülemad. Lõuna-Eestisse moodustati maakonnanõukogud, mis valisid maakonnakomissari ja maakonna miilitsaülemad. Postidele said eestlased. Ametlikke linnavalimisi veel reeglina ei korraldatud, sinna astusid eestlaste esindajad. Igal poole asendati venelasi eestlaste vastu