Nõuk pool moodustas väiksema delegatsiooni: juhiks Leonid Krassin (teedeminister) ja Adolf Joffe (Bresti rahulepingu allkirjastaja). Delegatsiooni koosseis muutus, Krassin kutsuti tagasi, Joffest juht, keda saadeti abistama rahandusminsiter Issidar Gukovski. Delegatsiooni kogusuurus 26 inimest. Ekspertide hulgas Fjodor Kostjajev. Läbirääkimised algasid 5.12, kell 10 hommikul Vanemuise (siis Aia) tänava majas. Delegatsioonide esimeeste kõned. Krassini kõne oli üsna ähvardav, luges üles PA võidud, andes mõsita, et Eesti peaks väga kiiresti rahu sõlmima. Krassini nõudmised, Nõuk pool üsna kapriisne. Dets 1919 pol küsimuste arutamine, jaan 1920 majanduslikud- tehnilised probleemid. Dets-s oli eesti poole peamiseks eesmärgiks otsese lahingutegevuse lõpetamine, relvarahu sõlmimine. Eesti tahtis de jure tunnustust Moskvalt ja Eestile sobiliku idapiiri kindlaksmääramist. Nõuk pool pidas vajalikus sõjalisi tagatisi
Rapallo leping - Von Ratenau ja Tsitserin kirjutasid alla lepingule, milles mõlemad tunnustasid teineteist de jure. Saksamaa oli sellega esimene suurriik, kes Nõukogude Venemaad tunnustas. Saksamaal oli välispoliitikas sama probleem. 1924 - murrang NV juriidilises tunnustamises. Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Mehhiko, Taani, Norra, Rootsi, Hiina. Suurbritannia suhted NL-iga halvenesid peale NL-i suursaadiku Krassini surma 1926. aastal. 1926 - Tsitserin astus välisministri kohalt tagasi halva tervise tõttu. Tema kohale tuli Litvinov, kelle omakorda vahetas 1939. aastal välja Molotov. 1929 - relvakonflikt Hiinaga. 50 4.8.4 STALINI ISIKUKULTUS. 1928-1930 likvideerit NEP. Sellele andis tõuke 1927. aasta vilja ikkaldus. Stalin tegi otsuse, et toitlusmaks tuleb taastada toidu andmise kohustusena. Riigile anti õigus võtta talupoegadelt kogu vili.
annaabi.ee 
