Nende pikkus on kuni 10 (12,5) cm ja laius kuni 0,6 sm. Varred kasvavad enamasti üksikult, on püstised ja harunevad enamasti keskpaigast või sellest veidi altpoolt. Varreharud on viltu üles suunatud ja pikad. Kogu vars on heledamate kantidega ja kaetud helbeliselt võrkjate valkjate kuni hõbedaste karvadega. Taimel on sammasjas harunev juur, mis ulatub mullas kuni 20 cm sügavusele. Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ning jäätmaadel. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju. Rukkilill on 7 hea meetaim. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Peamised tolmeldajad on mesilased. Rahvapärased nimed: härja pead, rukkisinine, rüälill, sinilill jt. Ravimtaim Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks
tõrjeks ja värvaine saamiseks. Rukkilill (Centaurea cyanus) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Ühe või kaheaastane ühekojaline 20 75cm kõrgune rohttaim. Lihtlehed pealt valkjad, hallikad, karvakestega. Alt viltjaskarvased. Õitseb juunist septembrini. Korvõisikud on sinised, lillaka kuni valge värvusega. Vili valmib alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab liivakaid muldi. Valguslembene, poolvarju taluv. Looduslikult kasvab viljapõldudel, tee ja kraaviservadel. Mitmeid vorme kasvatatakse iluaedades. Sobib lõikelilleks. Kasutakase ka rahvameditsiinis. Pääsusilm (Primula farinosa) Sugukond: nurmenukulised ((Primulaceae) Mitmeaastane ühekojaline 720cm Väga dekoratiivne, sobiv kõrgune rohttaim. peenrataim. Aretatud mitmeid Äraspidimunajad kuni süstjad lihtlehed. kultuursorte. Pealt tumerohelised, alt kollaka jahuse kirmega. Õitseb maijuuni. Sarikõisikutesse koondunud lillakad õied
annaabi.ee 
