Pearu tempude eest. Käidi kohut, Andres võitis.*Liisi abielus Joosepiga, kosjas käis Jooosep koos Karlaga, kel olid kuljused. Maret abiellus tisler Sassiga. Indrek käis köstri juurws õppimas ja sai kirjutaja abiliseks. Andres sai ümbruskonna tugevamaiks. *Kord ahtis Pearu jälle vett paisutada, seekord Jõessaares. Noor Andres läks Pearuga rääkima ja ütles, et pool kraavi on nende raha eest kaevatud ja et sealt peab vesi jooksma. Nii siis lõhkus noor Andres poolelt kraavilt tammi eest ja varst läks ka teine pool vooluga kaasa.*Indrek läks linna kooli- vähemalt tahtis minna, kuigi Hundipalu Tiit arvas teda juba küllalt vanaks ja kasris, et teda kooli vastu ei võeta. Raha sai ta kirjuta abilisetl Maielt, kellel ta aitas kirju kirjutada. Maie andis talle 100 rublat ja tal oli endal ka raha kogutud, kodust sai ta umbes 50 rubla.*Noor Andres läks kroonu, kun sel aastal oli mehi vähe. Lahkumiseks tehti korralik pidu, mis kesti öö läbi
Laansalu alias Erik Tohvrit kui populaarset romaanikirjanikku, kuigi autor on tuntud ka kuuldemängude ning filmistsenaariumite kirjutamise poolest. Lähemalt uurisin autori romaane "Majad jõe ääres" ja "Kollaste lehtede aegu", et mõista autori kirjutamise stiili ning temaatika tagamaid, kuid töö annab ülevaate kogu autorilt ilmunud loomingust ning eluloost. Materjali autori kohta leidsin internetist, raamatutest ja ajalehtedest. Töö koostamisel sain abi ka juhendajalt Ene Kraavilt. 3 2. Elulugu · Hans-Erik Laansalu pseud. Erik Tohvri sündis 22. märtsil 1933. aastal Rakveres. · Isa oli sõjaväelane ,kellel oli päris mitu perekonnanime, üks neist ka Tohvri. Isa perekonnanimest tuleneb ka Hans-Erik Laansalu pseudonüüm. · Õppis Rakvere 3. algkoolis. · Vanemad lahutasid, kui poiss oli päris väike. Ema abiellus uuesti ning et uues
salumets, milles ülekaalus kask, (lepp), haab ja hilisemal ajal tekkinud männinoorendik. (4) Teine uuritav ala asub küla läheduses oleval kraavil. Kraav suubub Navesti jõkke nagu eelpool nimetatud ojagi. Kraavi ühele kaldale jääb uudismaa, mida kasutatakse heina-ja karjamaana, teisel kaldal asub salumets, milles ülekaalus kased, kuused, lepad (4). Samuti oli varasemal ajal plaanis luua sinna prügimägi, veidi prahti on sinna isegi veetud, aga seda aastaid tagasi. Kraavilt leidsin pesakuhila alge, st alles ehituse algstaadiumis oleva kuhila. Sellest umbes 550 m allavoolu asub kopratamm, mis on veetaset tõstnud ligikaudu ühe meetri võrra. 2.1. Kobraste elutegevusest uuritaval alal aastatel 1996-1998 . Arussaare ojal asuva kuhilpesaga pole olulisi muutusi toimunud, puid on rohkem söödud ja loomade toiduotsimisteekond läheb üha pikemaks. Puid, mida koprad söövad tuleb neil tuua järjest kaugemalt, sest lähemalolevad on juba söödud