kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes vastavad kolmele põhiküsimusele: Kuidas toota? Sajameetrise kraavi kaevamiseks on mitu võimalust. Võime selle töö ära teha kümne mehe ja kümne labidaga. Teine võimalus oleks rentida tehnika – kas ekskavaator või hoopis isekaevav robot. Milline võimalus oleks kõige mõistlikum? Ühest vastust on raske anda. Ilmselt tuleb valiku tegemisel lähtuda olemasolevatest võimalustest. Vastus sõltub kraavikaevajate, ekskavaatori ja roboti olemasolust ning nende hindadest. Kui suhteliselt odav tööjõud kraavikaevamiseks on olemas, siis pole mõtete rentida kallist tehnikat või rakendada kõrgtehnoloogiat. Samas aga, kui olemasolev tööjõud on kallis ja tehnika rentimine suhteliselt odav, on mõttekas valida teine variant. Kellele toota? See küsimus haakub küsimusega mida toota?. Ettevõtjal peab alati silme ees olema konkreetne tarbija
kraavi jõest oma kislakki kaevama ilma Güzei kislaki abita (seda vaadet esindas onu Näriman, kelle ja kelle naise juures Nurejja pärast Gjünei kislakki saabumist elas). Hiljem saavutas siiski võidu vaade güzeilaste algatust toetada: arvati, et see, kes teisele vett ei anna, pole nõukogude inimene. (seda vaadet esindas Gjünei kislaki kolhoosiesimees Almurad). Mõlemad kislakid hakkasid ühiselt kraavi kaevama ning väärt algatust toetas ekskavaatori laenamisega ka rajoonivalitsus. Kraavikaevajate hinge kosutasid aga Nurijjä isetegevusringi etendused. Anar Rzajev (1938) On sündinud 1938 Bakuus kirjanduslikus perekonnas, tema isa on tuntud luuletaja Rässul Rýza (1910-81 POLE W) ja tema ema poetess N. Rafibäjli (1913-1981). 1960 lõpetas Anar Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna. Esimesed töökohad olid Nizami nimelise kirjandusmuuseumi uurija, Raadio- ja Televisioonikomitee redaktor. 1962-64 õppis Moskvas Ali
annaabi.ee 
