kuni kahe meetri sügavused süvendid kaevatakse nn. kraavimeetodil, kus kogu kaevamissügavuses kaevatakse sisse buldooseri hõlma laiused paralleelsed kraavid, jättes nende vahele ajutised 0,4...0,8 m laiused seinakesed. Nii on pinnasekaod väikesed, sest buldooseri hõlma ette kogunenud pinnas ei saa kõrvale libiseda. Pärast kraavide kaevamist lükatakse buldooseriga välja kraavidevahelised seinakesed. Kui süvendi sügavus on üle 2 m, rakendatakse kraavidena kaevamist kõrgusjärkude kaupa. Kogu pinnas kaevatakse ja teisaldatakse buldooserit pööramata, sõites täiskäigul tagurpidi.Nõlvadega kraavi kinniajamisel (pinnase tagasitäitmisel) on kõige sobivamaks masinaks buldooser, mis võib pinnase kraavi lükata selle teljega umbes 60° nurga all või põiki kraavi. Buldooseri kasutamine toestatud püstseintega kraavide kinniajamisel pole soovitatav, sest sel juhul tuleks toestus täielikult eemaldada, mis võib põhjustada
kõrvaldamist tammidega kaitstud maa-alalt pumpamise teel. Vertikaalkuivenduse puhul on tegemist vee ärajuhtimisega vertikaalsuunas: püstdreenidest vee väljapumpamise või juhtimisega sügavamatesse vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline,täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige
kaitstud maa-alalt pumpamise teel. Vertikaalkuivenduse puhul on tegemist vee ärajuhtimisega vertikaalsuunas: püstdreenidest vee väljapumpamise või juhtimisega sügavamatesse vettmahutavatesse pinnasekihtidesse. Kolmatsioon ei seisne vee ärajuhtimises, vaid maapinna tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline, täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige
annaabi.ee 
