nende vaheline alang aga keskse ümara miinimumi alal. Saadud kaardipilt meenutas kraatrit. Väljaspool muid kerkeid ei avastatud. Esialgu oletati, et tegemist on vulkaanilise vormiga. Viisteist aastat pingsat tööd ja 160 puuraugu materjali läbitöötamine viis Geoloogiateenistuse geoloogid-kaardistajad Kalle Suuroja juhtimisel äratundmisele, et maapõues peituva, esialgselt paluküla kerkeks nimetatud kraatritaolise struktuuri puhul on tegemist meteoriidikraatriga. Hiiumaa pealinna kagupiiril asuv ringstruktuur sai nimeks Kärdla meteoriidikraater. 13 5.1 Kaatri teke Kärdla meteoriidikraater tekkis Vanaaegkonna Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegses madalmeres toimunud meteoriidiplahvatusel. Eestimaa koht madalmeres (kuni 50 m sügavuses) asus tollal Baltika nime kandval mandrilaamal kusagil lõunapoolkeral, tänapäevase Uus-Meremaa kandis
kraapimisega murenev kasvaja, mille värvus on helepruunist kuni mustani. Esineb enamasti ülakehal ja näol ning harilikult ravi ei vaja. Lihtne on seda ära tunda soolatüükataolise, mureneva pinnaehituse järgi. Eemaldamine on vajalik vaid esteetilistel põhjustel ning kui need on häirivalt suured. (Bogovski jt 1989.) Keratoakantoom kasvab kiiresti, mõne nädala või kuu jooksul, kuid paraneb mitme kuu jooksul iseenesest. Teda võib kahtlustada kiire kasvu ja kraatritaolise välimuse alusel. Keratoakantoom meenutab ogarakulist vähki, selle tõttu pole histoloogiline diagnoos kerge ning soovitatav on kirurgiline eemaldamine, sest diagnoosis ei saa tavaliselt täiesti kindel olla. (Bogovski jt 1989.) Premaliigsed epidermaalsed kasvajad Kiirguskeratoos on välimuselt punetav või pruun, mis alguses on õhukese, hiljem paksu ketuga laik. Võib meenutada ekseemi- või psoriaasilaiku. Esineb keskealistel ja vanadel inimestel
annaabi.ee 
