naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahvad, kes kadriõhtul käisid lauldes ja tantsides perest peresse. Kadrisid peeti maja
Villase hooldamisel tuleb arvestada kerge viltivusega. Sellepärast on soovitav kasutada villasele mõeldud pesuaineid, madalaid temperatuure ja pesta käsitsi. Tähtis on pesuvee ja loputusvee ühtlane temperatuur. Hõõrumist ja nühkimist ei talu, pestakse kergelt muljudes. Ei talu väänamist, tsentrifuugimist ja masinkuivatust. Kuivatatakse alusel, ei triigita vaid aurutatakse. Villase kiu töötlemiseks kasutatavad võtted: niitmine või katkumine - vill eemaldatakse looma nahalt kraasimine - villast tekitatakse heie (pehme kiududest vall) ketramine - heidest lõnga moodustamine voki abil (tänapäeval masinate abil) korrutamine - mitme lõnga kokku keerutamine kudumine - silmuskudumine varrastega, telgedel kudumine Villakiud on ümar -silinderjas ja koosneb kolmest kihist. Välimine kiht kaitseb kiudu ja annab talle läike. Keskmine kiht annab villale tema omadused ja sisemine kiht muudab villa soojapidavaks. Kui villast eset triikida, siis surutakse kiud lapikuks ja
veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu 2 lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks, ja kuna kiud pole kaetud lanoliiniga, ei tõrju alpakavill vett. Alpakavill pole nii säbar kui lambavill, seega on vähem elastne. Alpakavilla kraasimine, ketramine ja kudumine on väga sarnane lambavilla omaga. Üldiselt pügatakse alpakasid korra aastas kevadel. Iga pügamine annab umbes 2,2 kuni 4,5 kg villa. Villa kvaliteeti hinnatakse mikronites (mc-micron), kuid arvesse võetakse ka muid omandusi, näiteks villa ühtlust. Need määravad ka villa hinna. Alpakasid on kahte tõugu: Suri ja Huacaya. Huacaya (vt lisa 4.) vill on kohev ning öeldakse, et loomad meenutavad kaisukarusid. Nende vill on tugev ja säbar ning sarnaneb
aastal, mil tootmine oli seal juba lakanud. Osaühing Meleski Klaasivabrik Pikalt vabrik siiski suletuna ei seisnud, sest 1934. aastal esitasid A. Puskar, O. Puskar ja A. Brandmann Majandusministeeriumile avalduse, milles nad palusid registreerida 30 000 kroonise põhikapitaliga osaühingu Meleski Klaasivabrik. Osaühingu tegevusaladeks olid kavandatud klaasitootmine, metsamaterjali ülestöötamine, villaketramine ja kraasimine, teravilja jahvatamine ning oma tööstuse saadustega ja oma tööstusala ainetega kauplemine nii Eestis kui välismaal. Erinevalt Lorupist, ei olnud uutel rentnikel huvi keskenduda ainult klaasitööstusele. Kavatsesid lihtsalt taaskäivitada kõik juba olemasolevad tööstusseadmed, nii Rõikal kui Meleskis. Klaasivabriku tegevuse käivitamine siiski nii kiiresti ei sujunud. Tootmise alustamist pidurdas oskustööliste puudus, kellest suurem osa oli kolinud koos endise rentnikuga Tallinna.
200-1000 Hz juures on nende tekitatud müratase 100-125 dB. Õhu- ja gaasikompressorid tekitavad mürataseme 90-95 dB. Liha- ja piimatööstuses on mürarikkad ketas- ja lintsaed, vaakumaparaadid, purustid, ventilaatorid, kompressorid, konservide tootmine, klaastaara. Toitlustusettevõtetes annavad müra ventilatsiooni ja külmutusseadmed, tehnoloogilised operatsioonid. Tekstiilitööstuses tekita näiteks puuvilla kuivatamine sõeladel müra tugevusega 84-91 dB (0,5-1 kHz), villa kraasimine 83-85 dB (2-8 kHz), ketramine 84-99 dB (8 kHz), kudumine 91-98 dB (4-8 kHz). Kasutatud kirjandus: 1. Keskkonnafüüsika praktikumi juhend (kuuldelävede ja mürataseme mõõtmine) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Heli 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Helivaljus 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Müra
annaabi.ee 
