*olenevalt kraana tbist vib mnd mehhanismi olla mitu, sidu ja prdemehhanismid vivad ka puududa. Liikumisviisi jrgi eristatakse kraanasid -psi -roni(ehitise krgenedes tusvad) - teisaldavad ja liikurkraanad. *Prdkraana tosa saab prduda tugiosa suhtes 360 kraadi vi vhem. *Tinglikult vib eristada sild- ja noolkraana tpi kraanasid, need sisaldavad vastavalt mlemale vi hele otsale toetuvad iseloomulikku kandvat metalltaridnit. *SILDKRAANA koosneb rbastel liikuvast sidumehhansimiga kraanasillast ning piki silda liikuvast tste- ja sidumehhanismiga lastvankrist; tstevime on harilikult kuni 50 t, erijuhul kuni 60t, sille kuni 50m. Rbastee on maapinna kohal. *hetalalise sillaga kraanal( talakraanal) asendab lastivankrit telfer.Rbastele pealt toetuvat sildkraanat nim. tugikraanaks, rbaste all rippuvat rippkraanaks. *sildkraana tpi on ka pukk-, kaabel- ja virnastikraana. *Pukk-kraana sild on kujundatud jalgadega pukiga, mille rattad toetuvad maas asuvale kraanateele.
Nendel on nool ja tornkraanadega võrreldes ühe ja sama metallikulu puhul palju suurem tegevuspiirkond. Vaadeldavate kraanade konstruktsiooniskeem võimaldab nendega tõsta väga rasket lasti - massiga 200 . . . 400 tonni, mõningatel juhtudel ka rohkem. Ümberlaadimisplatsidel ja raudteeladudes, ehitusmaterjalitehaste polügoonidel ning suurte seadmete montaazil on põhiliseks mehhaniseerimisvahendiks saanud pukk- kraanad. Sildkraana koosneb rööbastel liikuvast sõidumehhanismiga kraanasillast ning piki silda liikuvast tõste- ja sõidumehhanismiga lastivankrist; tõstevõime on harilikult kuni 50 t, erijuhul kuni 600 t, sille kuni 50 m. Rööbastee on maapinna kohal (ehituskonstruktsioonidele kinnitatud). Ühetalalise sillaga kraanal (talakraanal) asendab lastivankrit telfer. Rööbastele pealt toetuvat sildkraanat nimetatakse tugikraanaks, rööbaste all rippuvat rippkraanaks. Sildkraana tüüpi on ka pukk-, kaabel- ja virnastikraana.