kokkuleppelised mitteverbaalsed: tähendus kokkuleppeline, ära õppida: &, §, 4. Ikooniks nimetatakse märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Indeksiks nimetatakse märki, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Sümbol on keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava seos on arbitraarne (meelevaldne) ja konventsionaalne (kokkuleppeline). 5. Liigitan. Ikoon: urin; kraaksuma; kolksti sest need on sarnased objektiga, millele nad viitavad Indeks: nemad; nüüd; need sest need on loomulikul viisil seotud nähtusega Sümbolid: lelu; pank; naerma sest need on kokkulepitud märgid 6. Liitmärgid on kombineeritud märgid. Liitmärgi tähistajaks on kahe lihtmärgi tähistajate summa, tähistatavaks aga enamasti tähenduste summa. 7.
tema noore preestrinna Rhea Silvia pojad, pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus, Romulus tappis Remuse Rahvatribuun- rahva seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks Foorum- koosoleku ja turuplats Kapitoolium- Rooma kõrgeim küngas 12 tahvli seadused- esimesed Rooma seadused, pandi kirja 12 pronkstahvlile Haned päästsid Rooma- kui gallialased ründasid 4. saj., siis kaitsjad magasid ja haned hakkasid kraaksuma, äratasid kaitsjad ülesse ja vaenlane löödi tagasi Pyrhose võit- võit, mis on võrdne kaotusega. Kreekast pärit väepealik kes küll võitis kreeklasi kuid kaotas oma sõjaväe. Rooma keisririigi aeg- 30a eKr 395a Rooma vabariigi aeg- 535a eKr 509a eKr Rooma linna rajamine- 753a eKr Rooma riigi eesotsas- 2 konsulit, kellele kuulus kõrgeim võim riigis
seen' jt. 9. Tähenduse motiveerituse tüübid. 1) Uus märk luuakse ilma olemasolevat keelematerjali kasutamata. Märgi häälikkuju on nimetatava akustiline kujutis, nt summ-summ, auh, plärtsuma. Sellisel juhul on tegemist foneetilise motivatsiooniga. Sõnad on loomulikul teel (foneetiliselt) motiveeritud, kui nad annavad märgi kandja kaudu edasi denotaadi meeltega tajutavaid jooni, nt onomatopoeetilised sõnad (rukkirääk, peoleo; kraaksuma). Et selliste objektide hulk, mida oleks võimalik akustiliste tunnuste alusel nimetada, on suhteliselt väike, ei ole see motivatsiooniliik uute lekseemide tekkel esmase tähtsusega 2) Põhiline nimetamisviis on uute sõnade moodustamine keeles olemas olevate moodustusmallide järgi, st sõnamoodustus. Juba olemas olevad elemendid sõnad ja morfeemid on motiveeritud tähenduse kandjad. Sellisel juhul on tegemist morfeemse motivatsiooniga, st terviku tähendus on
(vihmaenne) või kõnnivad maas (sula). 13. Rahutut lendu, asukohavahetust, käratsemist võeti kui ilmamuutuse saju, sula, tuule, tormi, (harvemini) hea ilma märki. 14. Lõuna-Eestis arvati, et kaerakülvi aeg on käes, kui haavalehed puul istuva varese ära katavad. 15. Kui rukkioras põllul jüripäevaks varese ära varjas, arvati, et tuleb hea rukkisaak. 16. Kui vares lendab õue ja hakkab kraaksuma, küsitakse: ,,Kui sa tead head, lehvita tiibu, kui tead halba, noki varbaid, ja kui sa midagi ei tea, siis lenda ära". Varesega seotud vanasõnu: 1. Kui vares enne küünlapäeva pesa teeb, läheb lumi enne maarjapäeva ära. 2. Vares viib maarjapäeva hommikul esimese pesapalgi kohale. 3. Varest öeldakse maarjapäeval oma lapsi ristivat. 4. Kui vares kolm korda vaagub, siis tuleb kevad. 5. Kui vares viis sõna kisendab, siis tulevat sooja.
annaabi.ee 
