Rühma või kogu väljendavad tuletised (-stik, -stu) Eitust väjendavad tuletised (eba- , mitte-) Kohta väljendavad tuletised (-la, -stik, -mik, -mu) Omadussõnade tuletisliited: -ne, -lik ja line Tegusõnatuletus: Põhjuslikkus: -ta (lõpe-ta-ma), -nda (suure-nda-ma) Enesekohasus: -u (sirguma), -ne (kõnelema) Heli: -ise (kohisema) Käitumine: -tse (tujutsema) Ühekordsus: -ata (kraaksatama) Olulisus: -le (kraglema) skle (olesklema) NB! Nulltuletus tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti) Paiknevus: -tsi (rinnutsi), -kuti (seljakuti), -stikku (vastastikku) Olukord: -li (selili) 9) Lauseõpetus, lauseliikmed Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul
endaga) ne kõhnenema, tühjenema Heli (helisid väljendavad tegevused) ise sisisema, susisema, lurisema Käitumisviis (väljendavad tse tujutsema, toorutsema käitumisviisi) Ühekordsus (väljendab ühekordsete ata piuksatama, kraaksatama, helide tuletisi) võpatama, seisatama, Erilisus skle (nautiva varjundiga) olesklema, lamasklema le (korduv, ebakorrapärane lendlema, uitlema tegevus) 4. MÄÄRSÕNATULETIS Tuletis Liide Näide