Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kq2" - 4 õppematerjali

Elektrilaeng
1
docx

Elektrilaeng

Elektriseerimine on kehale laengu andmine. Viisid * hõõrumise teel(kehad omandavad vastasmärgilised laengud) *laetud kehaga puudutamise teel( keha omandab samamärgilise laengu) * laetud kehaga mõjuteel. Laengu olemasolu kehal tähendab, elektromagnetilise vastastikmõju võimet. Elektriseerimisel, kas keha kaotab võu saab juurde vabu elektrone. Laengu liigid: posit.(prootonid) negat.(elektronid) Negatiivseks loetakse seda kea, millel on elektronide ülekaal, võrreldes prootonitega. Positiivseks, millel on elektronide puudujääk. Elektrilaengu tähendused: näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus, laetud leha, füüsikaline suurus. Laeng Q, 1C. Elementaarlaeng e on vähim laeng looduses, prootoni ja elektroni laengud on elementaarsed. Punktlaeng laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Jäävuse seadus: elektriliselt i...

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Elektromagnetism
22
docx

Elektromagnetism

keskkonnast milles laengud asetsevad kq1 q 2 F r 2 k  9  10 9 Nm 2 / C 2  suhteline dielektriline läbitavus mis näitab mitu korda väheneb keskkonnas kahe laengu vahel mõjuv jõud võrreldes vaakumiga ülesanded 2 * 10 6 4 * 10 9 kaks punktlaengut C ja asetsevad teineteissest vaakumis 3 cm kaugusel kui suur jõud on nende laengute vahel? kq1 kq2 F r 2 antud q1  2 * 10 6 C q 2  4 * 10 9 C  1 r  em  3 *10 2 __________________________ F=? lahendus k * q1 * q 2 F  *r2 9 * 10 9 * 2 * 10 6 * 4 * 10 9 F 1 * (3 *10  2 ) 2 8 * 10 6  4  8 * 10  2 N  0,08 N 10  2 *10 8 C

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Pneumaatika projekt
28
doc

Pneumaatika projekt

23 Rõhu regulatori leidmine LR/LRS, D seeria Antud valikust valisin Midi regulaatori, kuna valitud regulator suudab meile vajalikul hulgal õhku läbi lasta. 24 Õhu ettevalmistus plokk FESTO D-seeria Torustik SMC T seeria nailon torud Valime mudeli T0604. 25 Eri mõõtudega torude üleminekud SMC seeria KQ2 26 Kokkuvõte Käesolevas töös lahendasin probleemülesande, tegin vajalikud arvutused ja leidsin seadmete parameetrid. Õppisin rakendama teoreetiliselt õpitud teadmisi. Sain ka aru, et ehkki toodetevalik võib olla suur, siis sageli on raske leida vajalikku toodet. Selleks, et erinevad seadmed omavahel funktsioneerima hakkaks on vaja põhjalikult uurida nende parameetreid.

Masinaehitus → Pneumaatika
97 allalaadimist
AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Vooluhulk (pumpa ajaühikus läbiva vedeliku math) Q = F×v, kus F on toru ristlõige ja v ­ vedeliku kiirus. Surukõrgus H = v2 /2g , kus raskuskiirendus g ­ 9,81 m/s2 Vajalik mootori võimsus P = QHg/ pump , kus ­ on vedeliku tihedus kg/dm3 ja pump ­ pumba kasutegur. Võrgukarakteristiku kuju oleneb survekadudest süsteemis, sest pumba surve kulub staatiline surve (kõrguste vahe ) Hst ning võrgu survekao ht ületamiseks. Survekadu (ht) on võrdeline vooluhulga ruuduga . ht = kQ2 , kus k voolutakistust iseloomustav kordaja, mis sõltub torustiku materjalist (sisepinna töötlusest), läbimõõdust, pikkusest ja kohttakistustest (klapid, ristlõikõike muutus jne.). Võrgukarakteristiku kuju väljendub seega parabooli võrrandiga: H = Hst + kQ2 Pumba tööpunkti parameetrid erineva staatilise tõstekõrguse puhul: 42 Kui pumba- ja võrgutunnusjooned ühes ja samas mõõtkavas paigutada ühele ja

Mehaanika → Abimehanismid
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun