· presidendivali miste edu põhjused · Enesevaatlus kui tähelepanu on suunatud endale, o mistatakse endale suure m vastutus toi · munus kultuurierinevused · Atributiivne e elarvamus, vastavuse e elarvamus käitumine on koosk õlas ·isiksuseo madustega Seletuste ö konoo mia printsiip situatsiooni analüüs nõuab rohke m pingutusi, kui dispositsiooniline seletus · Eelnevate hoiakute mõju · Eeldatavad lahendused kuritegevuse problee midele (J. Kozol, 1995) Sotsiaalsete sündmuste taju · Suure m osa sotsiaalseid sünd musi või maldavad erinevat interpretatsiooni · Eksperimendid uudisteprogrammidega (Vallone, Ross & Lepper, 1985) ·Sportlaste hinnangud kohtunike tegevusele ·Konfliktipoolte hinnangud vahendajatele Veendumuste püsivus ·Veendumustele vastupidised tõestused tugevdavad veendu must ·Vastupidise tõestamine või malus veendumuste muutmiseks Minevikumälestuste rekonstrueerimine
psühholoogia ja sotsioloogia, mitte aga pedagoogika. Laps ei ole nagu taim, mida kastetakse, toetatakse ja väetatakse. Vabakooli liikumine Free Schoolmovement sündis Ameerika Ühendriikides õpetajate ja lastevanemate koostöös. Esimene selline kool rajati 1962. aastal, 1966. aastal oli neid juba 30 ning 1970. aastal 150. See oli ka liikumise kõrgpunktiks ning siitpeale hakkas nende hulk ja populaarsus kahanema. Liikumise ideoloogideks olid John Holt, Jonathan Kozol, Herbert Kohl, George Dennison, Allan Graubard ja Carl Bereiter. Nad kritiseerisid Ameerika kooli argipäeva, meeletusi, koolikohustust. Näiteks kirjutab J. Holt (1977) nii: Ma usun, et inimene on oma loomult õppiv olend. Linnud lendavad, kalad ujuvad, inimene mõtleb ja õpib. Seepärast ei pea me lapsi motiveerima õppima. Me peame tooma klassi niipalju maailma, kui iganes suudame. Andma lastele niipalju abi ja juhtimist, kui nad
annaabi.ee 
