sidemed, mis fikseerivad ahela paigutuse ära ja liikumisvabadus on väike. Agregaatoleku taastumine saab toimuda tänu korrapärastele osadele, mis fikseerivad amorfset osa. Kui need fikseerivad osad kaovad, siis deformatsioon muutub voolavaks (praktikas ilmneb see (polümeeride) plastmasside, kilede jms. katkemises, purunemises jms .) Tr (Tb)- rabedustemperatuur ja sellest allpool on polümeerid kergesti murduvad, purunevad ning ei ole elastsed. Polümeeride purunemine - see on molekulaarselt kovalentssidemete katkemine ja vabade radikaalide teke. Tavaliselt on Tr veidi madalam kui Tg . Tm- sulamistemperatuur - polümeeril on see mingi temperatuuri vahemik, siin on tahke ja vedel faas termodünaamilises tasakaalus. Valitseb seos Tg = 2/3 Tm (K) Polümeeri ahel on seda painduvam, mida madalam on Tg ja Tm. Plastifikaatorite lisamine madaldab Tg väärtust. Amorfsete polümeeridega töötamisel / vormimisel/ , et vältida sisepingete teket on töötamistemt. T > Tg Polümeeride lahustuvus
Vesiniksidemete näidetena bioloogias võib tuua valgu sekundaarstruktuuri kujundavad vesiniksidemed ja DNA kaksikspiraali kujundavad vesiniksidemed (vt joonist). Vesinikside on tavaliselt lineaarse geomeetriaga. Vesiniksideme pikkus on 0.27-0.31 nm, väiksem kui AH ja B komponentide van der Waalsi raadiuste summa. Sisuliselt on vesinikside kontaktside. Ta laguneb niipea, kui fragmendid üksteisest veidigi eemalduvad. Vesiniksideme energia on 8-60 kJ/mol, millega ta asetub tüüpiliste kovalentssidemete (sajad kJ/mol) ja van der Waalsi (4-40 kJ/mol) sidemete vahele. Bioloogilistes molekulides on vesiniksidemed suhteliselt tugevad 20-30 kJ/mol. 9. Potentsiaal on töö, mida peab tegema ühikulise aine hulga (või massi), laengu jne ümberpaigutamiseks lõpmatusest ruumi antud punkti. Potentsiaalide vahe (kahe ruumipunkti vahel) on siis töö, mida peab tegema aine/laengu liigutamiseks ruumi ühest punktist teise (üldistades: ühest süsteemi olekust teise)
annaabi.ee 
