Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kovalentsetes" - 3 õppematerjali

Vesinik
11
rtf

Vesinik

iooni H-, on elektronpaari doonoriks, BH 3 aga, mis liidab hüdriidiooni, aktseptoriks. Amfoteerse ühendina võib vaadata alumiiniumhüdriidi, mis reaktsiooni teistest partneritest olenevalt on kas elektronpaari doonoriks või aktseptoriks. Liht- ja komplekshüdriidid on tugevad redutseerijad, mida kasutatakse mitmesugustes sünteesides, vesiniku saamiseks ja keemilises analüüsis. · Vesinik (I) ühendid- vesiniku aatomid on positiivselt polariseeritud paljudes kovalentsetes ühendites. Nende sea on tavalistes tingimustes gaase, vedelikke ja tahkeid aineid. Vesinik (I) ühendite omadustele avaldab suurt mõju nende molekulide vahel tekkiv vesinikside. Seetõttu on HF, H2O ja H3N anomaalselt kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga sama rühma elementide binaarsete vesinikuühenditega võrreldes. 7

Keemia → Keemia
56 allalaadimist
Keemiline side
4
doc

Keemiline side

Elementide oksüdatsiooniaste Ioonilistes ühendites määrab elemendi valentsi seotud või loovutatud elektronide arv, mis vastab elemendi positiivsele või negatiivsele elektronvalentsile, teiste sõnadega oksüdatsiooniastmele. Üldiselt nimetatakse oksüdatsiooniastmeks elemendi iooni laengut. Sealjuures lähtutakse eeldusest, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest. Oksüdatsiooniastet tähistatakse rooma numbri ja märgiga "+" või "". Lihtsamates kovalentsetes ühendites vastab elemendi positiivne oksüdatsiooniaste aatomist eemaletõugatud elektronpaaride arvule, negatiivne oksüdatsioonaste aga aatomite juurde tõmmatud elektronpaaride arvule. Kompleksimoodustumine Tõmbejõud mõjuvad nii aatomite kui ka igasuguste molekulide vahel. Seda kinnitab asjaolu, et molekulide omavahelisel reaktsioonil moodustuvad uued, keerukama koostisega molekulid: kõik gaasilised ained

Keemia → Keemia
50 allalaadimist
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

· Metalliline side on seotud vabade valentselektronide elektronpilvede jagamisega ja ei oma suunda. 29 · Sekundaarsete, sidemete aluseks on elektrostaatiline koosmõju elektrondipoolide vahel aatomites või molekulides. · Fluktuatiivsed sidemed on seotud elektonpilve assümeetrilise jaotusega aatomite vahel. · Pidevad dipoolid on tähtsad sideme moodustumisel polaarsetes kovalentsetes molekulides. · Kombineeritud sidemed on iseloomulikud intermetalsetele ühenditele ja pooljuhtühenditele. · Side tekib aatomite ja molekulide vahel vaid siis kui sideme tekkel toimub süsteemi energia vähenemine. Materjalid - sideme tüüp: Tavaliselt: · iooniline - keraamilised materjalid · kovalentne - polümeersed materjalid · metalliline - metallilised materjalid

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun