sellist otsust peaks enne kaaluma, kuid lõpuks oli ta siiski selle poolt. Mihhail ei sallinud Belikovi. Üks päev oli keegi koolis joonistanud pilapildi Belikovit ja Varenkast käsikäes, mille peale Belikov vihastus. Kõik õpetajad otsustasid üks päev metsa minna ja Kovalenko ja Varenka otsustasid jalgrattaga minna. See pahandas Belikovi, kes arvas et gümnaasiumiõpetajale ei ole sobilik jalgrattaga sõita. Järgmine päev läks ta Kovalenkode poole, kuid Varenkat polnud kodus. Ta rääkis Kovalenkole sellest, mida ta arvab rattasõidust. Selle peale sai Kovalenko vihaseks ja solvas Belikovi, kes selle peale lahkuma hakkas, lubades direktorile ära rääkida. Kovalenko tõukas teda ja ta kukkus trepist alla. Sel hetkel sisenes Varenka ja kaks daami. Varenka puhkes naerma. Belikov solvus ja läks minema. Ta läks koju, heitis voodisse, tõmbas teki peale ja jäi sinna. Kuu aja pärast ta suri. Ta ilme paistis
mõtlema, et see on suur samm ja ta arvas, et sellist otsust peaks enne kaaluma, kuid lõpuks oli ta siiski selle poolt. Mihhail ei sallinud Belikovi. Üks päev oli keegi koolis joonistanud pilapildi Belikovit ja Varenkast käsikäes, mille peale Belikov vihastus. Kõik õpetajad otsustasid üks päev metsa minna ja Kovalenko ja Varenka otsustasid jalgrattaga minna. See pahandas Belikovi, kes arvas et gümnaasiumiõpetajale ei ole sobilik jalgrattaga sõita. Järgmine päev läks ta Kovalenkode poole, kuid Varenkat polnud kodus. Ta rääkis Kovalenkole sellest, mida ta arvab rattasõidust. Selle peale sai Kovalenko vihaseks ja solvas Belikovi, kes selle peale lahkuma hakkas, lubades direktorile ära rääkida. Kovalenko tõukas teda ja ta kukkus trepist alla. Sel hetkel sisenes Varenka ja kaks daami. Varenka puhkes naerma. Belikov solvus ja läks minema. Ta läks koju, heitis voodisse, tõmbas teki peale ja jäi sinna. Kuu aja pärast ta suri
naisterahvas, kes suhtus temasse sõbralikult, südamlikult, - Belikovi pea hakkas ringi käima ja ta otsustas, et peab tõepoolest abielluma. ,,Vaat siin olekski õige aeg olnud tal kalossid ja vihmavari ära võtta,! Lausus Ivan Ivanõts. ,,Kujutlege, see osutus võimatuks. Ta asetas Varenka pildi oma lauale ja käis ikka minu pool ning rääkis Varenkast, perekonnaelust, sellest, et naisevõtmine on tõsine samm, oli tihti Kovalenkode pool, ent ta eluviis ei muutunud karvavõrdki. Otse vastupidi, abiellumise otsus mõjus temasse kuidagi haiglaselt, ta jäi kõhnaks, kahvatuks ja tõmbus nähtavasti veelgi sügavamale oma vutlarisse. ,,Varvara Savvisna meeldib mulle," rääkis ta minule nõrga virila naeratusega, ,,ja ma tean, et iga inimene peab abielluma, kuid...kõik see, kas teate, juhtus kuidagi äkki...Peab järele mõtlema." ,,Mis siin veel mõtelda?" ütlen ma talle. ,,Abielluge, see on kõik."
annaabi.ee 
