Luciano Berio Koostanud: Anu Truu Elulugu · 19252003 · Itaalia(Oneglia) · Milano konservatoorium (Giorgio Ghedin) · Cathy Berberian(Ameerika laulja) · Koussevitzky Fondi stipendium · Studio di Fonlogia · Juillardi muusikakool · Tagasi Itaalia · Londoni Kuningliku Akadeemia auliige Loomemeetod · Lähtepunkt seeriatehnika · Vaba ja intuitiivne helilooja · Side möödunud aegade muusikapärandiga · Lähtub strukturalistlikust kontseptrioonist · Avardas muusikalist keelt kolmel tasandil Vokaalmuusika · Innovaatilisus · Uutmoodi tekstikasutus · Moodultekst,vokaalikette · "Squenza III"
kompostitsioonitehnika õpikuks. Viimane loomeperiood Bartoki hilised teosed on tema loomingus kõige filosoofilisemad ning neid esitletakse ka kõige sagedamini. SIiia kuuluvad kaks viimast, 5. ja 6. keelpillikvartett (1934 ja 1939), "Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tselestale"(1936) , Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele (1937), meisterlikest suurvormidest veel 2. viiulikonsert ning eriti Prkestrikonsert (1943). Viimane oli kirjutatud 1943. aastal USA-s Sergei Koussevitzky tellimuselBostoni sümfooniaorkestritele ninh selle esiettekanne toimus 1944. aasta detsembris, kui helilooja oli juba haigestunud leukeemiasse. See on viieosaline sümfoonia suurele orkestrile- kolmekordne koosseisu puu- ja vaskpuhkpillile ning suurendatud keelpillikoosseis. Solistide ja orkestripartiide keerukus ning tämbripolüfoonia seavad siin orkestrandile ja dirignedile üsna kõrged nõudmised. Teos on nii komplitseeritud, et kuigi maailma tunnustatuimad sümfooniaorkestrid on alati
kompositsiooniõpetajalt Paribenilt)sai Berio oma silmapaistva muusika hariduse. Hea muusikaliteratuuri tundmine on põhjus, miks noore helilooja loomingus on kuulda muusikalisi eeskujusi. Luciano oli vaimustunud neoklassitsismist ja Stravinski muusikast, mis mõjutas tema ,,Magnificat" (1949). Stravinski helikeele kopeerimise ja jäljendamise periood jäi Beriol lühikseks. Pöördeline sündmus tema elus oli 1952. Koussevitzky Fondi stipendium, mis võimaldas Beril sõita USA'see Dallapiccola juurde täiendama. Seal süvenes Berio seeriatehnikasse ,,Kammermuusika" (1952) on 12-helitehnikas. New Yorgis Uue Kunsti Muuseumi juures asuvas stuudios tutvus Berio eksperimentaalse lindimuusikaga. Kaks aastat hiljem võttis ta esimest korda osa Darmstadti suvekursustest, kus ta tutvus Boulezi, Stockhauseni ja uute kompositsioonitehnikatega ning sealt algas helilooja kiire tõus avangardisliku muusika juhtfiguuride eesotsa
annaabi.ee 
