1811. aastal 23-aastaselt juhtis jahtlaeva Valgel merel. 1815-1818. aastatel tegi ta ise teise ümbermaailmareisi prikil "Rjurik", avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. Reisi eesmärk oli Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine. Ta tegi suure sõidu, möödudes paljudest saartest ja väinadest. Teel Kamtsatkale õnnestus Kotzebuel avastada mitu uut saart. Peale selle valmistuti uueks retkeks- Põhja-Jäämerele. Sõideti mööda Beringi merd, siis kurss lõunasse. Teel mööduti ühest lahest, mis ristiti hiljem Kotzebue laheks. 1818. aastal mööduti läbi Sumatra ja Jaava saare ja siis võeti kurss Inglismaale. Nii lõpeski Kotzebue ümbermaailmne reis. 18231826 toimus kolmas ümbermaailmareis fregatil "Predprijatije". Kotzebue oli avastanud 399 uut saart. Oma viimased eluaastad veetis
(Laur, 2003). Seltskondliku keelena hakkas Eesti- ja Liivimaal üha enam tooni andma prantsuse keel, mida õpiti usinasti ka maamõisates. Teiste võõrkeeltena olid levinumad vene, inglise ja itaalia keel, kuid nende oskajaid oli oluliselt vähem. 18. sajandi esimese poole teatrielu kujundasid Baltikumis veel rändtrupid. Tallinnas alustas 1784. aastal tegevust asjaarmastajate näitetrupp August von Kotzebue (Lisa 8) juhatusel. Weimarist pärit 22-aastasel Kotzebuel olid Tallinna saabudes juba seljataga juuraõpingud ning edukas aasta Peterburis. Tallinnas tõusis ta peagi kubermangumagistraadi tsiviildepartemangu presidendiks, mida Kotzebue ise võttis kui sinekuuri, mis võimaldas tal tegeleda vaimsemate huvialadega. Tolle aja tavatuna kuulus truppi mõlemast soost näitlejaid. Kotzebue oli ka ise usin näitemängude 18 kirjutaja. Tema nüüdseks unustusse vajunud näitetükid pälvisid omal ajal kena
annaabi.ee 
