horisontaalbasseini mahtuvusega 6000 m³ (2 tk). Kütuse ettevalmistamine Kütus doseeritakse etteantud vahekorras (põlevkivi ning süsi/naftakoks) eraldi punkrite kaudu. Eelnevalt toimub kütuse peenendamine haamerpurustis ja seejärel jahvatatakse ühekambrilises kuulveskis (2,8x5,4 m) (3 tk). Kuulveskis toimub kütuse samaaegne jahvatamine ja kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse kinni veskile paigaldatud kottfiltriga ja transporditakse pöördahju kütusepunkrisse, mahtuvusega 200 m³ (2 tk). Klinkri põletamine Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus (4,0/4,5x150 m). Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha
horisontaalbasseini (9) mahtuvusega 6000 m³ (2 tk). Kütuse ettevalmistamine Kütus doseeritakse etteantud vahekorras (põlevkivi ning süsi/naftakoks) eraldi punkrite kaudu. Eelnevalt toimub kütuse peenendamine haamerpurustis (2) ja seejärel jahvatatakse ühekambrilises kuulveskis (2,8x5,4 m) (3 tk). Kuulveskis toimub kütuse samaaegne jahvatamine ja kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse kinni veskile paigaldatud kottfiltriga (6) ja transporditakse pöördahju kütusepunkrisse (14), mahtuvusega 200 m³ (2 tk). Klinkri põletamine Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus(10) 4,0/4,5x150 m. Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha
Tulemuseks saadakse põletamiseks sobiv ahjulobri (sisaldab 90–95% lubjakivi ja 5–10% savi), mis lastakse kahte horisontaalbasseini. Põhikütus doseeritakse etteantud vahekorras (põlevkivi ja süsi/naftakoks) eraldi punkrite kaudu. Esmalt peenendatakse kütus haamerpurustiga ja seejärel jahvatatakse seda kolmes ühekambrilises kuulveskis. Jahvatamise ajal toimub ka kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse veskile paigaldatud kottfiltriga kinni ja transporditakse pöördahjude kütusepunkritesse. Erinevate alternatiivkütuste jaoks on paigaldatud omad doseerimissüsteemid. Klinkrit põletatakse kolmes pöördahjus suurusega 4,0/4,5 × 150 m. Pöördahju ühest otsast läheb sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja selle korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker
horisontaalbasseini (9) mahtuvusega 6000 m³ (2 tk). - Kütuse ettevalmistamine Kütus doseeritakse etteantud vahekorras (põlevkivi ning süsi/naftakoks) eraldi punkrite kaudu. Eelnevalt toimub kütuse peenendamine haamerpurustis (2) ja seejärel jahvatatakse ühekambrilises kuulveskis (2,8x5,4 m) (3 tk). Kuulveskis toimub kütuse samaaegne jahvatamine ja kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse kinni veskile paigaldatud kottfiltriga (6) ja transporditakse pöördahju kütusepunkrisse (14), mahtuvusega 200 m³ (2 tk). 5 - Klinkri põletamine Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus(10) 4,0/4,5x150 m. Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega
Elektroode puhastatakse kogunenud materjalist nende regulaarse raputamisega. Elektrifilter on efektiivne, kuid suhteliselt kallis gaasipuhastusseade. Viimane asjaolu piirab nende kasutamist väikestes biokütteseadmetes. 10.3.5 Suitsugaaside kondenseerimine Suitsugaaside kondenseerimisega, täpsemalt suitsugaasidest veeauru kondenseerimisega, saavutatakse kaks eesmärki: esiteks vähendatakse tuhaosakeste sisaldust suitsugaasis kottfiltriga võrreldavale tasemele ja teiseks kondenseerumisel vabanenud soojuse arvel tõuseb energeetiline efektiivsus (kasutegur). Biokütuse katla suitsugaas sisaldab veeauru kahel põhjusel: kütuses sisalduv vesinik reageerides põlemisprotsessis õhuhapnikuga annab veeauru ja kütuses sisalduv niiskus (puiduhakke niiskusesisaldus on tavaliselt 35 55 %) muutub samuti veeauruks. 102(113)
annaabi.ee 
