teenistuskiri (1931-1937), konspekt „Öffentliche und private Hochbauten“ (1925/1926), õnnitluskaart isale (1927), õnnitluskaart õele (1928), Rakvere gümnaasiumi ehitustööde päevik (1936 – 1939), valik ajaleheväljalõikeid (1931 – 1958), Eesti Arhitektuur (Varamu lisa), Eesti arhitektide almanak, ENSV arhitektide almanahh, Deutsche Bauzeitung 1935, nr 12 Pisiskulptuurid, ehted jm: Elsa Kotli bareljeef (värvitud kips), puitvaagen (sünnipäevakink Ilse Kotlile), puulusikas, pross Mallele, pross Anule (MUKI, lõpetamata), medaljon ja kolm prossi (puit), ripats (luu), sõrmus (luu), linnukujuline ripats (puit), koolilõpumärgid (hõbe), puidust pisiskulptuurid: Johan Kotli pea, vana naine, jutlustaja, hobune, hirv, kaks kaelkirjakut, koer, hobuse pea, kaks lindu, kaks kassi, rebane, krokodill, rästik Kotli kavandatud ja/või valmistatud mööblist ja tekstiilidest kujundatud arhtitekti toas olid
,,Estonia" teatri- ja kontserdisaali hoone. Konkursi tähtajaks saabus kaheksa võistlusprojekti varem moodustatud autorite kollektiividelt. Kaks esimest preemiat määrati A. Kotlile ja E. Kuusikule. Pole raske märgata ühiseid jooni mõlemas võistlusprojektis, eriti põhiplaanis. Varemete puhastamine algas 1944. a. sügisel, tõsisemate ehitustöödega alustati 1945. a. suvel, kuigi A. Kotlil projekt töö käigus veel muutus. Esimesena valmis 19466. a
asudes klassidetiiva koridori keskjoonel, kujundab see koos suurejoonelise trepistikuga mõjuva siseruumi. Väärikust lisavad paekivist vapp trepiakna kohal, sokkel ja pidulik sissepääs. H. Johansonist mõjutatud ruumiprogramm on kõrgetasemeline; see on esimesi eraldi aula ja võimlaga koolimaju Eestis. Algselt väga detailipeen sisekujundus töötati välja koostöös õpetajatega. Aulat kaunistavad traditsionalistlikud tumedast puidust kassettlagi, lühtrid ja Alar Kotlile omase U-hargi motiiviga madal lambrii. Aastatel 1964-67 valmis basseiniga juurdeehitis (arh O. Metsis), 1982. a. avati peaukse kõrval vilistlase Alar Kotli mälestustahvel (E. ja K. Reitel).18 ,,Rakvere gümnaasium esindas ruumiprogrammilt ja funktsionaalselt skeemilt 1930. aastate keskpaigaks Eestis kõrgeimat taset. RG juures saavutas funktsionalism A.Kotli käes elujõulisuse ja seda mitte üksnes üldises arhitektuurses lahenduses, vaid ka