materjalist. Karibu, hüljes, jääkaru karusnahad; hirv ja piison rõivaste materjal; puuvill, nahk ja taimsed kiud smauti rõivad. Veel valmistati riideid/riiet jänesenahkadest, taimekiududest, nõgestest ja elupuu koortest. Niidi asemel kasutati kõõluseid ja soolikaid. Nööpide asemel oli luust või pidust kiile. Pidurõivad olid meestel ja naistel pehmest hirvenahast, mis olid kaunistatud narmaste ja orsioniokastest tikanditega. Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega. Kotkasuled näitavad erilist vaprust ja jutustavad vägitegudest käsivõitlustes. Vapruse märgiks kannavad sõdalased ka grislikarude luust tehtud "vesti". Pidude korral kaunistati nägu ja keha ka maalingutega. Värvid olid taimedest tehtud. 2.2 Toit Toiduotsingud sundisid indiaanlaseid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest paigast teise. Nad olid osavad kütid. Preeriaindiaanlastele olid piisonid elu. Nendest sai palju kasulikku
rõivasteks nahka, kõõluseid niidi ja luid nõelte valmistamiseks. Kirdeosas jätkus ühest põdrast kehakatte saamiseks, aga Suures Nõos vajati ühe mehe rõivastamiseks sadat jänesenahka. Kus jahiloomi nappis, kudusid naised taimekiududest, ka nõgestest ja elupuukoorest, riiet. Nii mehed kui ka naised kandsid pehmest hirvenahast pidurõivaid, mis olid kaunistatud narmaste ja ursoniokastest tikandiga. Sõdalase maani sabaga peaehist kaunistavad kotkasuled ja nirginahad. Suled jutustavad mehe vägitegudest käsitsivõitluses. Preeriaindiaanlaste naised õmblesid pehme või kõva tallaga mokassiine ja kaunistasid neid värvitud ursoniokaste ja keeruka helmestikandiga. Pidulikud sündmused Põlisameeriklased said paljudest pidupäevadest rõõmu tunda. Nad pühitsesid kõiki inimelus ettetulevaid tähtsündmusi, nagu täisealiseks saamist, pulmi või sõjaõnne. Sel puhul kanti tavakohast
rõivasteks nahka, kõõluseid niidi ja luid nõelte valmistamiseks. Kirdeosas jätkus ühest põdrast kehakatte saamiseks, aga Suures Nõos vajati ühe mehe rõivastamiseks sadat jänesenahka. Kus jahiloomi nappis, kudusid naised taimekiududest, ka nõgestest ja elupuukoorest, riiet. Nii mehed kui ka naised kandsid pehmest hirvenahast pidurõivaid, mis olid kaunistatud narmaste ja ursoniokastest tikandiga. Sõdalase maani sabaga peaehist kaunistavad kotkasuled ja nirginahad. Suled jutustavad mehe vägitegudest käsitsivõitluses. Preeriaindiaanlaste naised õmblesid pehme või kõva tallaga mokassiine ja kaunistasid neid värvitud ursoniokaste ja keeruka helmestikandiga. Pidulikud sündmused Põlisameeriklased said paljudest pidupäevadest rõõmu tunda. Nad pühitsesid kõiki inimelus ettetulevaid tähtsündmusi, nagu täisealiseks saamist, pulmi või sõjaõnne. Sel puhul kanti tavakohast
annaabi.ee 
