Kui pärast tõsist ravi tundus õlg jälle võistlemist kannatavat, mobiliseeriti Kristjan Punaarmeesse ja saadeti Venemaale Kotlasse, kust ta sama aasta sügisel põgenes üle rindejoone Soome. Sealtkaudu pääses ta Eestisse. Selletõttu istus ta pärast sõda lühikest aega vangilaagris. Edasi töötas Kristjan treeneri ja ehitustöölisena. Aktiivset sporti ta enam mõistagi tegema ei hakanud, küll maadles ta koos Johannes Kotkasega suure menuga demonstratsioonesinemistel mitmel pool Eestis. 1966. aastal sai ta vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks. Alates 1988 korraldatakse Tallinnas temanimelisi rahvusvahelisi maadlusvõistlusi. Kõik teadsid, kes ta on, nii et ta ise ei pidanud seda väga rõhutama, aga oma kohalolekuga meenutas ta ikkagi aega, mil Eesti mehed rahvuslipu all vabariigile medaleid võitsid.
tippkoormustel välja. Kui pärast tõsist ravi tundus õlg 1940 jälle võistlemist kannatavat, olid juba ärevad ajad. 1941 mobiliseeriti KP Punaarmeesse ja saadeti Venemaale Kotlasse, kust sama aasta sügisel põgenes üle rindejoone Soome. Sealtkaudu pääses KP Eestisse tagasi. Pärast seda pani nõukogude võim maadluskuulsuse vangi, kust ta küll suhteliselt kiiresti vabanes. Aktiivset sporti KP enam mõistagi tegema ei hakanud, küll maadles ta koos Johannes Kotkasega suure menuga demonstratsioonesinemistel mitmel pool Eestis. Maadlussporti propageerima jäi olümpiavõitja kogu eluks, nii treenerina kui ka peakohtunikuna paljudel võistlustel, samuti Tallinna Spordiveteranide Koondise aktiivse liikmena. Ilmselt oli just rahulik loomus see, mis aitas tal nõukogude aastatel ennast tasapisi teostada - nii hinnatud puutöömehena artellis "Parkett" kui ka ehitustöölisena Viimsi kalurikolhoosis. Kõik teadsid, kes ta on, nii et ta ise ei
annaabi.ee 
