klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis- - orkestrimuusika: Videvik; Sümfoonia nr. 1 "in modo mixolydio"; Laulvad eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). põllud; Eleegia; Tantsusüit; Pidulik marss B-duur; Neenia c-moll; * 1950.-1960. aastail tegeles Eller palju ka oma varasemate teoste Kotkalend; Laulvad põllud; Sümfooniline burlesk redigeerimisega. Näiteks Elleri populaarseim teos "Kodumaine viis" on laialt tuntud keelpilliorkestrivariandis .
1940) · Tantsusüit (1941-1944) · Ballaad e-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1944, samast aastast ka autori klaveriseade, red. 1966) Pidulik avamäng D-duur (1945) · Sümfoonia nr. 2 e-moll (lõpetamata, 1947-1948, klaviir kahele klaverile 1947) · Capriccio d-dooria viiulile ja sümfooniaorkestrile (klaverisaatega 1949, orkestrisaatega 1968, klaverisaatega variant on 3. pala 1949 loodud tsüklist 3 pala viiulile ja klaverile) · Kotkalend sümfooniline poeem (1949-1950, red. 1962) · Laulvad põllud sümfooniline poeem (1951) · Sümfoonia nr. 3 c-moll (1955-1961) Keelpilliorkestrile · Eleegia (1913, pole säilinud) · Neenia c-moll (1928, red. 1969) · Eleegia e-moll keelpilliorkestrile ja harfile (1931, red. 1969) · Muusika keelpillidele (Introduktsioon ja fugaato) (1942, red. 1963) · Lüüriline süit (klaviir 1942-1943, orkestreeritud 1945) · Moderato assai G-duur (klaviir 1940
annaabi.ee 
