Hingetoru on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mille valendiku alatise lahtioleku tagab kõhreline sein. Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste alveoolidega. 17. Veresooned ja süda Veresoon on looma torukujuline elund (soon), milles voolab veri. Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Arteri või veeni sein koosneb sise, kesk ja väliskestast. Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Mööda veene liigub veri südamesse tagasi, kuid mööda artereid liigub veri
kutsub esile nende vahelt läbitungiv väljahingatav õhk. Hingetoru on kõri ja kopsude vahel asuv torujas organ, mille valendiku alatise lahtioleku tagab kõhreline sein. Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste-alveoolidega. 18. Neerud ( ehitus) ja 19. Kuseteed Kuseorganid on neerud ja kuseteed. Neerud oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere ühtne koostis, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Neerud on peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks.
teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. 2 Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi
filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Skeletilihas- Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline. Pikad rakud, kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas- Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem
annaabi.ee 
