· Selle klassi esindajad on selgrootutest kõige kõrgema arengutasemega. · Neil puudub skelett, kuid närvisüsteem ja silmad on hästi välja arenenud. · Peajalgsetel on ruumiline nägemisvõime ja nad suudavad eristada värve. · Neil on papagoi nokka meenutavad lõuad ja hõõrel, mille ehitus sarnaneb teo hõõrla ehitusele. · Nokaga suudavad peajalgsed tükeldada oma saaki, mis koosneb põhiliselt karpidest, vähkidest ja kaladest. · Organid suubuvad kotisarnase keha ruumikasse mantliõõnde. · Peajalgsed kuuluvad kõige kiiremate mereelanike hulka. · Peajalgseil on suhteliselt kõige suuremad silmad loomariigis, millega nad näevad väga hästi. · Maitset tunnevad nad kombitsatega. · Toituvad peamiselt kaladest. 13 · Väikesed ja suuremad peajalgsed on maitsvad friteeritult, täidisega, salatis, rammusa
Peajalgsed on pehme keha ja peaga. Tuntumad on kalmaarid ja kaheksajalad. K a l m a a r i d on keskmiselt 40...60 cm pikkused, massiga 70...750 g. Kuid leidub ka kuni 19 m pikkuseid hiidkalmaare. Püütakse Vaiksest ookeanist, Põhja-Ameerika idaranniku vetest ja Kesk-Atlandilt. Kalmaaril on silindrikujuline keha, suuava ümber on 10 iminappadega varustatud haaret. Iseloomulikuks tunnuseks on tindipaun. Realiseeritakse külmutatult ja konservina. K a h e k s a j a l a d on suured selgrootud kotisarnase kehaga ja kaheksa pika iminapaga, massiga kuni 25 kg. Kasutatakse konservide valmistamisel. 3.4. Kalade liigitus Peale liigituse sugukondadeks ja liikideks (kala nimetusteks) jagunevad kalad veel suuruse, puhastamis- ja töötlemisviiside alusel. Suuruse järgi jagunevad kalad suurteks ja väikesteks. Suurus määratakse pikkuse või massi alusel. Pikkust mõõdetakse piki sirgjoont ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni. väikest kala (räim, kilu, tint, moiva jt
annaabi.ee 
