Saarmas on Eestis III kategooria kaitse all olev liik (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka) (Saarmas veehunt, 2007) . Saarmas on olnud üks ihaldatumaid karusloomi, kelle karusnahk on erakordselt vastupidav ja võetud seetõttu etaloniks karusnahkade vastupidavuse hindamisel. Teda on võrdsustatud kotiku nahaga ja hinnatud tugevamaks ka kopra nahast. Saarma hinnaline karusnahk meelitas seda liiki küttima ja selle liigi arvukus, koosmõjus inimtegevusega nende elupaikadele, järsult kahanes. Kriitiliselt madalale tasemele langes saarma arvukus 1973- 1975, mis sundis selle liigi võtma kaitse alla. Saarmale keelati jahipidamine alates 1975. aastast. Saarmas on kantud EL Loodusdirektiivi II ja IV lisasse, samuti Berni konventsiooni II lisasse
Kirjanduse nimestikus: Aleksejev 1993a = Aleksejev, Vladimir 1993. Lugusid minevikust. Tallinn: Eesti Raamat. Tekstis: Paljud kaotasid koha ülikoolis (Aleksejev 1993b: 79). Kirjanduse nimestikus: Aleksejev 1993b = Aleksejev, Vladimir 1993. Akadeemikud meenutavad. Tallinn: Koolibri. Näide 8. Venekeelne kirjutis Juhul, kui kasutatud raamat või artikkel on venekeelne, siis autor võib tekstisiseses viites esineda sellest hoolimata ladina tähtedega. Tekstis: Ainult Valeri Kotiku 1998. aastal ilmunud mitmeosalist artiklit Nõukogude Venemaa sõjaväeluure algusaastatest (Kotik 1998: 5-12) on Walter siiski kasutanud. Kirjanduse nimestikus valige kahe võimaluse vahel: 1) kirjutate kõik ladina keele tähtedega Kotik, Valeri 1998. Sovetskaja vojennaja razvedka. Svobodnjaja Mõslj. Moskva: [?], str. 5-12. 2) parem on võrdusmärki ja slaavi tähti kasutades Kotik 1998 = sama mudel, ainult slaavi tähtedega.