Esimene maailmasõda lõppes Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Sellegipoolest võib pidada võitjateks ja kaotajateks mõlema poole riike. Pole halba ilma heata ega head ilma halvata. Faktiks aga jääb, et Esimesel maailmasõjal olid murrangulised tagajärjed. V teema: Võitjate poliitika Saksamaa suhtes pärast Esimest ja pärast Teist maailmasõda: sarnasused ja erinevused Saksamaa kotas 20. sajandil nii Esimese maailmasõja, mis lõppes 1918. aastal, kui ka Teise maailmasõja, mis lõppes 1945. aastal. Mõlemal korral oli Saksamaa sunnitud arvestama võitjariikide poliitikaga, kuna viimane määras suuresti tema edasise olukorra. Mis olid aga võitjate poliitika erinevusteks ja sarnasusteks pärast Esimest ja pärast Teist maailmasõda. Sarnasuseks võib pidada seda, et Saksamaa pidi pärast mõlemat maailmasõda loovutama enda alasid.
Ütles. Ja tupest, mis kõlkumas vööl tapnud. vasempoolsel ta puusal, Ainus seal kohal, kus seob rangluu kaelaga õlga, kiskudes vasktera-mõõga, nii suure ja valdavalt raske, vilkus lapp ihu tal – koht ohtlikem hingele on see. tormas ta, tõmbunud kokku kui kotas, kõrgustes hõljuv, Sellesse kohta nüüd lõi oda ründajalle Achilleus, pilvedest äkki kes sööstab aasale alla, nii et vaskterav ots läbi pehmest kaelast tal tungis. et seal haarata kas jänest arga või tallekest õrna 1. Kust pärit „Iliase“ pealkiri? 2. Keda peetakse „Iliase“ autoriks? 3. Kelle vahel toimus Trooja sõda? 4. Loe XX laulu
annaabi.ee 
