üritades küsida "kes ma olen, kes sa oled ja miks me oleme?" Sest mis on elu? on küllap üks tähtsamaid, tegelikult kõige olulisem küsimus ja naeruväärt, koguni võimatu oleks sellest mööda hiilida. Me võime ju ennast petta, maskeerida elu illusiooniks, teadmise sõnaks ja sõna silbiks aga mida enam me paadume seda vaesemad me oleme ja meie rõõm kui igatsus jääb sagedusribale mille laius on võrreldav telefonitorust kostuva krõbinaga. Ja kuigi teadmised ja mõistmine ei ole kindlasti mitte elu mõte siis vabadus olla küsiv ja uudishimulik on meile lubatud ja antud ja põgeneda saame me ainult iseenda eest. Koosseis Andres Rooväli identiteet, idee Tanel Raja järjepidevus, vahendid Allan Vainola laul, kitarr Alar Tammela kitarr, bass Andrus Uutsalu bass Villu Viirsalu trummid Mart Süda saksofon Margus Tammela süntesaator, elektroonika Mait Vaik tekstid, elektroonika
viha, rõõmu, vastumeelsust. Enamasti toetus laps oma tunnete tõlgendamisel kehakeelele (naeratus, pisarad, näpuga näitamine). Lisaks miimikale oskas juba oma emotsioone ja sisemaailma ka verbaalselt väljendada ("ei," "õpa," "ei tee"). Magama minek tekitas vastumeelsust ja viha, mis väljendusid nutmises ja rusikate kasutamises. Mänguga kaasnesid positiivsed emotsioonid, nagu naermine ja kihistamine. Ilmutas üllatust ja huvi televiisorist kostuva vastu. Proovis ka emale vastu hakata, teda ümber veenda. Seda tõrjusid kõrvale ema piirangud ja see, kui laps ei saanud alati oma tahtmist. Lapsel oli soov iseseisvuda, aga ka oskamatus oma impulsse, emotsioone kontrollida. Oma tugevat iseseisvuse tahet väljendas laps "ei" ütlemise ja jonni abil. Ta ei 2 hoidnud vaos oma vihatunnet, purskas selle välja. Selles vanuses on normaalne, et
25.Väikseim tähendust omav keeleühik on morfeem. 26.Milline teadvuse aspekt vastutab selle eest, et inimine saaks aru, millisena tema käitumine teistele inimestele paistab? Eneseteadvus 27.Paljude õllesõprade jaoks on pudeli lahtikorkimine ja sellega kaasnev heli meeldiv. Seda saab esitada tingimise kaudu – aja jooksul on tekkinud ( see oli vale sarrustus) ühelt poolt meeldiva joomiselamuse ja teiselt poolt pudeli avamise ja sel hetkel kostuva heli vahele. Seejuures on avanemise heli puhul tegemist stiimul-stiimul seosega, mille tekkimist kirjeldab klassikaline tingimine. Pudeli avamise on meeldivaks muutnud aga tegevus-stiimul seose tekkimine operantse tingimise kaudu. 28.Peegelneuronite puhul ei kehti järgnev näide: (see oli vale teatud loomaliikidel on selle olemasolu kindlaks tehtud. 29.Eristuslävi on – vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene
annaabi.ee 
