„Maailmalõpp Hiiumaal“ puhul võlub Schaper lugejat esiti oma suurepärase Baltimaade rahvaste tundmise ja tunnetamisega ning olenemata tihedalt lugudesse pikitud kohanimedest on tegu valdavalt lugudega, mis sünnivad inimeses eneses. Tegemist ei ole pelgalt ajaloolise sissevaatega, vaid teos suudab puht informatiivsuse kõrval pakkuda ka psühholoogiliselt ja esteetiliselt köitvat sisu. Edzard Schaperi maailmalõpulood toimuvad Paldiskis, Hiiumaal, Kostromas, Peterburis, Kretingas ja Jenisseiskis. See sündmuspaikade varieerumine seab jutustatavad lood mugavalt hoomatavatesse perspektiividesse. Schaper oskab osavalt luua ajastule kohase, kergelt tuhmades toonides kujutluspildi, millel on sellegipoolest olemas vajalik atribuutika, et lugu töötama panna. Miski ei näi olevat ülearune. Autor on hästi suutnud välja tuua iga tegelase olemasolu traagika kvintessentsi.
troonile ja saab suurvõrstiks, 31. märts 5. juuni 1434. Mõned kuud on Juri Dimitrjevits suurvürst Moskvas, 5. juunil sureb. Nüüd haarab haarab võimu taas Vassili Kosoi, Suurvürst napilt kuu aega, asi selles, et Moskva bojaarid teda ei toeta ja näeb, et tal pole võimalik suurvürstina võimule jääda. Kaasa võttis kogu Moskva riigikassa ja põgenes. Teda ka jälitati ja keegi ei julgenud talle varjupaika pakkuda. Kostromas õnnestub teatud vägesid koguda aga väed on kehvemad. Tema väed saavad Vassili II vägedelt lüüa, Kosoi vangi. Vassili II las silma välja torgata. KOssoi ehk ükssilm. 1436 torkamine. Et äge madin, 1445 Tohtanosi pojapoeg Venemaale ja asub NIsli-Novgorodi ning kuulutab selle pealinnaks ja hakkab sealt tegema rüüsteretki Venemaale. Vassili II väed võidavad väikest luurerühma ja hakkavad pidu pidama. Tatarlaste põhiväed tulemata, ootavad mitu kuud neid
annaabi.ee 
