Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas Maie ta näo täis ning läks uksest välja. Enn jäi üksi tuppa ning mõtiskles. Kuidas sa Maie talle niimoodi teha. Mingi konks pidi sellel jutul olema. Äkki aga ta kuulis õuest kostmas Maie ja Männiku Märdi häält. Enn ronis parsile ning jäi kuulama mida Märt ja Maie räägivad. Maie rääkis et : Erastu Enn täiesti hulluks läinud, tahab mingaua abielluda". Märt ütles et ,, Maikene, sellepärast ära küll muretse,ema on ka meie poolt ju ,,. Märt ja Maie armastasid üksteist väga, aga isa Peetrile ei meeldinud see säärane mulk ehk Märt sugugi. Mulgid võtnud nende kodu ära ja nüüd tahab jälle temalt ära võtta. Isa
liigub selline rahvamurd Refr: Aga vaat-vaat............ 11. Eemal kadakate vahel mehed suruvad kätt Ühel mütsiks on sõlmitud ninarätt Täna väge on täis iga Mihkli mees Võõras mees hoidku mokad p...ees 12. Tee peal hobuse`ga pabulad auravad Võsas õllesed noorhärrad jõuravad Mõni väsinud ja kõigub kui vana paat Kohal viimnegi poisike ja taat Refr: Aga vaat-vaat................ 13. Õhtul päikesest pea otsas vesivill Pargist kostmas on Hiie Maidu lõõtsapill, kena lauluga Lootsmanni Kalju heal Miks ei ole teda püüne peal ? 14. Sest et püüne pial ilmatu kultuuraprogramm Mille teind Käänu Andrese ajuramm Rahvariietes kenamad tantsijad Ja pilli järel vantsijad 15. Vahepeal astub esile naljamees- poolel platsil siis kõrvuni suu on ees Ja kui oksjonihaamer lööb üks-kaks-kolm on sul karmanis ainult tolm 14 Refr: Aga vaat-vaat........
Sellel hingeheitluse ajal oli luuletajal palju tuge sõprusest Tsaadajeviga. Aastail 1819-1820 leidus Peterburis küllalt inimesi, kes kandsid valitsusele vabatahtlikult ette sellest, mis Puskin luuletas, rääkis ja tegi. Eriti usinalt nägi vaeva Karazin, tema salakaebused Aleksandr I-le olid seda salvavamad, et Puskinit kujutati neis tsaari isikliku solvajana. Sel ajal kui Puskini saatust otsustati ja sõbrad tema eest keisri juures kostmas käisid, lasti Peterburis lahti vastik kuulujutt, nagu oleks Puskinile valitsuse käsul salaja vitsadega peksa antud. Selle jutu laskis liikvele tuntud duellant ja mängur Tolstoi. Puskini arvates oli ta nüüd igaveseks ajaks häbistatud, ega teadnud kas tappa ennast või keiser. Tsaadajev tegi talle selgeks, et inimene, keda ootavad ees suured toed, peab laimusse põlgusega suhtuma ja tagakiusajatest üle olema.
annaabi.ee 
