Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 6-st12 on kohus kohustatud toimetama õigeaegselt menetlusdokumendid kostjale. Õigeaegne dokumentide kättesaamine tagab selle, et kostja saab ennast kaitsta ja kohtuprotsess oleks kooskõlas õiglase kohtupidamisega13. Kuigi kohtute pingutused võivad olla maksimaalsed dokumentide kättetoimetamisel, siis võtmeküsimus piiriülestes kohtuvaidlustes on keeleline arusaamine. Pahatihti jäävad keeleprobleemide tõttu kohtutele kostjapoolne tagasiside andmata ja see viib selleni, et otsus tehakse tagaselja. Hoolimata sellest, et kohtu poolt on kasutatud ära kõikvõimalikud meetmed, et saada kontakti süüalusega. Sellest tulenevalt on jutuks tulnud sisse viia nõue, et esmased dokumendid peavad olema vormistatud selles keeles, mis on kostjale arusaadav14. Kui vaadata probleemi maailma tasemel erinevate kohtute praktikas, siis on olnud ka olukordi tsiviilkohtu menetluses, kus hagejal lasub kohustus toimetada kostjale kätte
2-16-6789, 5.september 2017.a. 2 PMKo nr. 2-16-7511, Pärnu, 14. juuli 2016.a. 3 HMKo nr. 2-15-3295, Tallinn, 5.oktoober 2015.a. 4 TlnRnKo nr. 2-15-3295, Tallinn, 3. mai 2016.a. 5 Ko nr. 2-16-6789. selles lahendis leidis kohus tuginedes PKS § 103 lg 1 p-le 1 ja 2, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse kolmas punkt määrab, milline on resolutsioon ja kohtu tuginemise hagiavaldusele, täituri õiendile ja teistele kirjalikele tõenditele, kuid ei selgita konkreetsemalt, milles kostjapoolne ülalpidamiskohustuse jäme rikkumine seisneb.6 Tõenäoliselt tagaseljaotsused ei nõua pikemat selgitust, sest vaidluse teine pool pole vasturääkivaid väiteid esitanud, kuid taaskord autori isiklikul arvamusel oleks kohtupooltele selgituseks asjakohane vähemalt viide nt mõnele varasemale lahendile, mis selgitab jämeda rikkumise mõistet. Kolmandaks analüüsiti kohtuotsust nr 2-15-3295, mille keskmeks olid samad küsimused ja õigussätted
annaabi.ee 
