Hiljem hakatakse samalaadseid luuletusi kirjutama ka rahvakeeles. Nt pariislane RUTEBEUF, kirjutas 124885, loobus lôplikult kurtuaassest ilutsemisest ja sageli ka muusikast, MUUTES LUULE SELLEGA ISESEISVAMAKS SÔNAKUNSTILIIGIKS. Kôige uudsemad on need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast, külmast ning härraste hoolimatusest, räägib kurjast naisest, lapsest, kelle eest ta ei jôua kostiraha maksta. Rutebeuf kirjutas ka miraakleid. (MAAILMAKIRJANDUSE LUGEMIKUS lk 136143 ”Miraakel Theophile’ist” esimest korda kirja pandud lugu inimesest, kes maiste hüvede saamiseks tegi lepingu kuradiga; hiljem on seda lugu erinevates variatsioonides väga palju kasutatud.) EEPIKA 1. Rahvajutud ∙ THYL EULENSPIEGEL rahvajuttude kangelane AlamSaksamaal ja Flandrias
Tal oli veel lihavad, tihked sääremarjad ning pikk jäme nina, kuujas, lapsemeelne nägu ja tuvitiibade soengusse seatud juuksed, mis joonistasid ta madalale laubale viis keerdu ja kaunistasid kenasti nägu. Igal hommikul käis tehnikakooli juuksur ta juukseid puuderdamas. Goriot elas proua Vaquer'i pansionaadis 1819. aastast, pärast äritegevusest loobumist. Ta oli olnud nuudlikaupmees. Alguses oli ta rikas, elas uhkemas korteris ja maksis siis tuhat kakssada franki kostiraha. Isa Goriot'l oli siis rikkalik garderoob, suurkaupmehe hiilgav varustus, kaks ketikestega ühendatud lipsunõela, kummagisse raamitud suur briljant. Ta kandis rukkilillesinist frakki ja ripatsitega kuldketti ning ta vahetas igapäev valget pikeevesti. Lisaks oli tal veel kullast tubakatoos, milles oli kiharaid sisaldav medaljon. Teose lõpuks oli ta vaene, kolis teose jooksul aina halvematesse korteritesse ja teose lõpuks suutis ta maksta toidu ja toa eest vaid 45 franki. Ta oli veidi
annaabi.ee 
