Haiguse lõppjärgus normaalset maksakude peaaegu ei esine. Haiguse kroonilise vormi korral leidub rasvaladestisi siseorganeil vähe või need puuduvad hoopis. Magu ja sooltoru sisaldavad tavaliselt mõningal määral ka sööta. Tõrjeks lõpetatakse eelkõige forellide söötmine ja hoitakse neid nädalapäevad näljadieedil. Söötmist alustatakse värske, konserveerimata söödaga (põrn, värske kala), kuhu on täiendavalt lisatud vitamiine. 3)Kostioos Kostioos on naha ja lõpuste kahjustusega kulgev noorkalade haigus, mille tekitajaks on ainurakne viburloom Costia necatrix (syn. Ichthyobodo necator), kes parasiteerib kala kehapinnal ja lõpustel. Parasiit on pirnikujuline, pikkusega 520 µm ja läbimõõduga 310 µm. Keha eesmisel osal on kaks pikka viburit, mille abil parasiit saab vees edasi liikuda (joonis 43). Kostia talub temperatuuri 230°C, kuid paljunemiseks sobib talle kõige enam 2528 °C
Branhüomükoosi tõrje seisneb peamiselt haiguse profülaktikas. Suvetiigid peavad olema talvel kindlasti kuivad ning sügisel tuleb neisse külvata kustutamata lupja vähemalt 25 ts/ha. Haiguspuhangu ilmnemisel tuleb katkestada söötmine, suurendada vee läbivoolu tiigis ning viia tiigivette lupja 150200 kg/ha. Lubi tuleb eelnevalt lahustada. Lõhelaste süvamükoos Eestis pole esinenud . On organites ja pinnal. PARASITOOSID Ainuraksetest põhjustatud haigused · Kostioos Kostioos on naha ja lõpuste kahjustusega kulgev noorkalade haigus, mille tekitajaks on ainurakne viburloom Costia necatrix (syn. Ichthyobodo necator), kes parasiteerib kala kehapinnal ja lõpustel. Parasiit on pirnikujuline, pikkusega 520 µm ja läbimõõduga 310 µm. Keha eesmisel osal on kaks pikka viburit, mille abil parasiit saab vees edasi liikuda (joonis 43). Kostia talub temperatuuri 230°C, kuid paljunemiseks sobib talle kõige enam 2528 °C