läksid sõja ajal Ameerikasse, oli neil kaasa võtta võimas jidisikeelne kultuur, erakordselt huvitav ja rikas. Aga mis siis juhtus lapsevanemad tahtsid, et lapsed õpiksid seda keelt, mis on Ameerikas valdav, ja Ameerika poolelt arvati, et see ongi kahtlemata õige. Milleks rääkida erinevat keelt, kui oleme sõbrad? Meie ajal saab palju infot kätte netist, mistõttu väidetakse, et ega paljut olegi vaja enam teada, sest kõik on võrgust paari nupuvajutusega leitav. Mis selle kohta kostate? Inimene elab nii palju, kui tal on mälu. Kui inimese kogu mälu on mujal, siis ta tegelikult ju ei ela. Ta sõltub täielikult välistest impulssidest. Praktilises elus on kahtlemata võrgud head, aga seal, kus on vaja teha otsuseid, seal peavad toimima mälu, tahe, emotsioonid ja mõistus ja see on üks tervik. Seda ei saa asendada väljastpoolt. Mingist hetkest ei ole olulised enam faktid, vaid nende seostamine, ja seda seostamist ei saa teha kuidagi
ta inglitest puhtam on.» Ivo meelitus mõjus kentsakalt Agnese peale; tal oli tundmus, kui oleks kihvtise ussi susin ta kõrvu puutunud; külm värin käis ta kehast läbi, ta südames sosistas salahääl: vaata ette! «Teie pidasite oma kasuvenda -- pahaks inimeseks?» ütles ta aralt. «Ma ei pidanud teda mitte ainult selleks, vaid ma tundsin teda kui paha inimest,» tõendas Ivo kurblikult. «See on imelik, et teie, armuline 343 preili, tema eest nii sooja vaimustusega kostate, kuna tema -- aga sest ei maksa rääkida.» «Rääkige!» «Teie ahastate ja värisete selle kõlvatu elu pärast, kuna tema teie järele veel kordagi ei ole küsinud. Temal ei ole mingit muret, ta priiskab hommikust õhtuni ja ajab rumalat lori.» «Kuidas võib ta seda teha, kui ta seotud on?» kahtles Agnes. «Oh, ta palus ja vingus, kuni ma halastuse pärast ta köidikud lahti käskisin päästa. Tänuks rikub ta nüüd minu mehed ara, meelitab neid joomisele ja ässitab minu vastu üles