Autotransport – teed ja tänavad, sillad Raudteetransport – raudteed, jaamad Torutransport – torujuhtmed, pumbajaamad Linna elektritransport – rööbasteed, kontaktvõrk Konveiertransport – ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharru) Niidipõhised: Meretransport – mereteed, meresadamad Siseveetransport –siseveeteed, jõesadamad Õhutransport – lennukoridorid, lennuväljad Muud: Kosmosetransport, Inimtransport, Loomtransport, Kergtransport 3. Veoliigid: Reisijatevedu – kaug-, linnalähi- ja linnavedu; Kaubavedu – rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). 4. Üle-Euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhi ja üldvõrk. • Koosneb transpordiinfrastruktuurist, liikluskorraldussüsteemidest ning asukoha määramise ja navigatsioonisüsteemidest.
piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suur Autotransport lahendas nii kaupade koondamise kui ka jaotuse. Ühtlasi saab autoga kaupa vedada uksest ukseni ilma vahepealse ümberlaadimiseta. “Õhusõit on ajavõit” kehtib lennutranspordi kohta, mis on alates 1960. aastatest teinud võimalikuks globaliseerumise. Torutransporti kasutatakse suurte koguste vedelike (vee, nafta) ja gaaside ümberpaigutamiseks. Kosmosetransport Kaupade ja reisijate hulk ning edastatava teabe maht on kasvanud palju kiiremini kui majandus tervikuna. Tootjad ja teenindusettevõtted loobuvad oma transpordiüksustest ning ostavad veoteenuse veondus- ja logistikafirmadelt. Spetsialiseerumine.Tehnoloogia arenedes kasvab veovahendite kandevõime, kiirus, mugavus ja turvalisus. Info- ja kommunikatsioonitehnika (IKT) laialdane kasutamine nii veovahendite tehniliste süsteemide juhtimisel, dislokatsiooni- ja navigatsioonisüsteemides,
annaabi.ee 
