Külma sõja ajal töötasid USA õhujõud välja süsteemi millega võis näha ja eristada Maa ümber tiirlevaid satelliite, paraku jäi see kuni 1990.aastani astronoomidele tundmatuks. Täna plaanitakse kõik suuremad teleskoobid varustada adaptiivse optikaga ning see on tulevikuteleskoopide üks esmane komponent. Seega saab tõeliselt suuri ja hiiglaslike teleskoope edukalt ehitada ja paigutada ka Maa peale. Kui kasutada muidki uudseid meetodeid, siis on võrrledes kosmoseteleskoopidega võimalik vähendada oluliselt ka nende maksumust. See muidugi ei tähenda, et loobutakse uute kosmoseteleskoopide ehitamisest, eriti mis puudutab teisi kiirgusvahemike peale nähtava ja raadiokiirguse 1.1 Viimasel ajal on käivitatud kolm tõelist suurt teleskoobiprojekti. Ameeriklased on hakanud valmistama kahe suure vaatlusriista valmistamist. Üks neist kannab nime Kolmekümne meetrine Teleskoop teine on suur Magalhaesi teleskoop. Eurooplased aga
ära. Kasutatakse näiteks meditsiinis ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikestradioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis. Kosmoseteleskoopidega on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär. 37. ABSOLUUTSELT MUSTA KEHA KIIRGUS. PLANCKI VALEM. STEFEN-BOLTZMANNI SEADUS. WIENI NIHKESEADUS Absoluutselt must keha on selline keha, mis kõik pealelanguva energia neelab, mittemingisugust peegeldumist ei toimu. Plancki valem ütleb, et elektromagnetkiirgust väljastatakse üksikute kvantide kaupa. Kvandi energia ε=h*ω, kus h on
atmosfäär neelab selle ära. Kasutatakse näiteks meditsiinis ning lennujaamade ja riigipiiride turvakontrollides. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega EMK (vähem kui 0,01 nm). Atmosfäär on selles lainepikkuste piirkonnas läbipaistmatu, aga looduses esinevatest ja tehislikest radioaktiivsetest isotoopidest eralduvale gammakiirgusele jääb inimene avatuks. Rakendust leiab näiteks meditsiiniliste vahendite desinfektsioonis ja vähiravis. Kosmoseteleskoopidega on võimalik kosmilist gammakiirgust vaadelda, kuna erinevalt maapealsetest teleskoopidest ei sega neid atmosfäär. Elektromagnetlainel, mis levib x-telje sihis, on elektriväli E (vektor) ja magnetväli B (vektor), mille suurused sõltuvad koordinaadist x ja ajast t. Võnkeringis tekkivad elektromagnetilised võnkumised osutavad kustuvateks isegi ideaalsel piirjuhul , kui võnkeringi takistus R=0. põhjuseks on muutuvate väljade omadus levida ruumis.
annaabi.ee 
