ning ehitavad Marsi-maja. Marsi-maja on viie kuni kuue meetrise läbimõõduga ning peaks end ise lahti pakkima umbes 15 minutiga. Selles saaks kaks inimest Marsil elada vähemalt kaks nädalat. Kuigi Tartus ehitatava Marsi-maja prototüüp ei jõua tegelikult kunagi kosmosesse on see suur samm selle poole, et tulevikus oleks võimalik selline maja kokkupakituna raketiga Marsile saata ning et inimesed võiksid ka tegelikult naaberplaneedil sellises majas hakkama saada. Kosmosereis Marsile ei ole kergesti teostatav, kuid teaduse ja tehnoloogia arenemisel veelgi, olen kindel, et lähistulevikus on see kosmosereis täiesti võimalik. Samuti uuritakse aja jooksul ka teisi erinevaid planeete rohkem ning võib arvata, et kunagi on võimalik reisimine ka kaugemal asuvatele planeetidele.
ravimit. Seega ei ole vähialased teadmised kvaliteetsed. Samuti on puudulikud teadmised seoses veel mitmete haigustega. Ka anatoomias ei ole veel kõik nii selge, kui võiks olla. Aju on jätkuvalt kohati suur müsteerium, näiteks ei tea me siiani täpselt, mis on teadvus ja kuidas see töötab. Uuema teadmiste valdkonnana võib välja tuua kosmose alased teadmised. Tegu on võrreldes meditsiini või füüsikaga väga noore valdkonnaga kuid selle alased teadmised on hetkel kvaliteetsed. Kosmosereis on vaatamata oma noorele eale väga arenenud ning on andnud uusi teadmisi mitmetes valdkondades. Tehnika areng on otseselt mõjutanud uute teadmiste valdkondade tekkimist ja arengut ja seega on uuemate valdkondade teadmised kordades kvaliteetsemad kui need, mida on uuritud aastatuhandeid. IT-valdkondade ja robootika alased edusammud on muutnud asjade loomise, uurimise ja õppimise palju lihtsamaks. Näiteks võib
· Teise kaaslase-Callisto välispind on peaaegu täielikult kaetud kraatridega. · Päike ja tema planeedid moodustusid udukogust. · Maakera ei ole täiesti kerakujuline. Tema ümbermõõt mööda ekvaatorit on 40 077 km, õle pooluste aga 40 009. · Üks valgusaasta on võrdne peaaegu 10 triljoni kilomeetriga. · Kui meteoriit siseneb atmosfääri, põleb ta ära. · Hiinas arvati vanasti, et päikesevarjutuse ajal sööb lohe päikest. · Esimene kosmosereis saadeti õhku 1964 aasta, oktoobris, venemaal. · Mikolaj Kopernik oli esimene kes pakkus välja teooria, et planeedid tiirlevad hoopis ümber päikese, mitte ümber maa. · 1690. aastal kasutati esimest korda tähtede uurimiseks teleskoopi. · Teleskoobi suuruse määrab tema peapeegli või-läätse diameeter. · Veenus on Päiksele lähemal kui Maa. · Varaseim ülestähendus täielikust kuuvarjutus on aastast 753 p. Kr.
annaabi.ee 
