Järelikult on ikka vaja arendamist, sest lihvimata kivist võib pika töö järel särav teemant saada. Teadlased hindavad ennast liiga kõrgelt, tegelikult ei suuda nad enamasti tõde leida. Ma ei nõustu sellega, sest arvan, et väga palju on juba saavutatud ja teadlastel on põhjus enda üle uhked olla. Võttes näiteks NASA, ühe maailma suurima rahakulutaja, arvab enamus, et tulemused on panustatud raha kohta head. Kaheksakümne kuuenda aasta õnnetus kosmoseraketiga Challenger toetas skeptikute arvamusi veelgi. Natuke üle minuti olnud õhus, plahvatas rakett, tappes 7 meeskonnaliiget, nende seas oli ka keskkooli õpetaja. Olgugi, et õnnetus oli kurb ja masendav, ei tasuks sellest end heidutada lasta ja teaduse tehtut alavääristada. Kui poleks teadust, kas me elaksime enda igapäevast elu? Kõik satelliidid, mis meile tunduvad hädavajalikud, ongi teaduse panus. Seetõttu usun, et teadlased leiavad tõe, see võtab ainult natuke aega ja katsetusi.
maa poole tagasi saatsid. Raketi olemasolu võimaldas alustada ka mõlemal osapoolel kosmoseprogrammiga, millest sai pingeline võidujooks. Ida sai küll esimesena tehiskaaslase ning inimese orbital saadetud, kuid kuu pinnale jõudsid siiski esimesena ameeriklased. Saturn V raketi, mis viis Apollo 11 astronaudid (ja veel 5 meeskonda) kuu pinnale, disainis ei keegi muu kui Wernher von Braun oma meeskonnaga. Tegemist oli muuhulgas kõige suurema kosmoseraketiga, mis on edukalt lennanud. Kusjuures von Braun andis USA valitsusele enne venelaste Sputniku orbiidile saatmist juba nõu, et USA peaks saatma tehiskaaslase orbiidile, kuid teda ei võetud tõsiselt ning seetõttu juhtus Nõukogude Liit pikka aega kosmoserallit. Kõrgspionaazi uus tähendus Sõjas on väga oluline vastest tunda, et teada mis valdkonnas teda ületada, seetõttu oli külmas spionaaz vägagi olulisel kohal. Lisaks salaagentide saatmine
annaabi.ee 
