valmistunud polnud. Seetõttu pidi esimene ameerika kosmoselendur häda leevendama otse oma hõbedasse kosmoseülikonda. Äpardus tabas ka astronaut Gordon Cooperit 1963. aastal, kui lekkinud uriinikott põhjustas tõsiseid elektroonilisi viperusi, mis terve lennu ohtu seadsid. Oli selge, et pikemateks missioonideks on tarvis vastupidavamaid süsteeme. Seejärel olid kosmonautide kasutuses plastikkotid ning maailmakuulsad kosmoselendurid nagu Buzz Aldrin või Neil Armstrong pidid saama hakkama enda külge liimitavate fekaalkotikestega, mistõttu mikrogravitatsiooni tingimustes võis asi minna üsna aeganõudvaks ja räpaseks. Uriini jaoks olid mõeldud voolikulaadsed seadeldised, mis ülejäägi kindlasse vaakumruumi juhtisid. 1986. aastal ehitatud Nõukogude Liidu kosmosejaamas Mir olevas tualetis juhiti jääk välja, avakosmosesse. Külmunud suurel kiirusel liikuv uriin aga kahjustas suuresti
programmi järgi. Psühholoogid iseloomustasid Gagarinit kui sihikindlat, vastupidavat, viisakat, punktuaalsuseni täpset, taktitundelist ja suurepärase mäluga inimest. Üks tegureid mis aitas kaasa Gagarini valikuks lennuks, oli tema lühike pikkus, mis oli suuresti kasuks, kui olla 2m laiuses kabiinis. ---------------------------- Kui leiti andmed, et 20. aprillil 1961 saadavad oma inimese kosmosesse ameeriklased, määrati venelaste start ajavahemikule 11. ja 17. aprilli vahel. Kosmoselendurid valiti viimasel hetkel riikliku komisjoni istungil, nendeks sai Gagarin ja tema dublant German Titov. Kosmoselend Kosmoselaev Vostok-1 startis 12. aprillil 1961 kell 9.07 Moskva aja järgi Baikonuri kosmodroomilt. Laev tegi tiiru ümber maa ja maandus 108 minutit hiljem, üks sekund enne plaanitut. Tema kutsung oli Kedr(Siberi mänd). Gagarin kirjeldas nähtavust orbiidilt selgelt ja ilusti. Tema sõnul olid jõed, metsad ja mäed kergesti eristatavad. Vastuvõtt maal
annaabi.ee 
