· 1958 26.-29. märts Esmakordselt tuleb kokku NATO teaduskomitee. · 1962 8.-20. jaanuar Kokku tuleb NATO liikmesriikide kodanikke esindav "Alliansi kongress", mis võtab vastu alliansi ja Atlandi riikide koostöö tugevdamist pooldava "Pariisi deklaratsiooni". · 1964 1. august Dirk Stikkeri järel saab NATO peasekretäriks Manlio Brosio · 1967 18. jaanuar NATO kaitsekolledzi avamine Roomas. · 1970 20. märts Kennedy kosmosekeskusest saadetakse üles NATO sidesatelliit. · 1971 2. veebruar Kennedy kosmosekeskusest lennutatakse üles teine NATO sidesatelliit. · 1976 2. veebruar Kõigi NATO Euroopa liikmesriikide osavõtul asutatakse Euroopa programmgrupp, et teha koostööd sõjavarustuse alase uurimistöö, arenduse ja tootmise alal. · 1978 18. november Canaverali neemelt Floridas lähetatakse orbiidile kolmas NATO sidesatelliit. · 1981 10.-11. detsember Kirjutatakse alla protokollile
ja planeetide tekkimisest. BepiColombo Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Jaapani kosmoseagentuur (JAXA) plaanivad ühismissiooni BepiColombo, mille käigus peaks Merkuuri uurima kaks sondi, millest üks kaardistaks planeedi pinda ja teine uuriks planeedi magnetosfääri. Algul oli plaanis aparaate Merkuurile maandada, kuid see kava on esialgu kõrvale jäetud. Sondid peaksid plaanide järgi startima Vene Sojuz-tüüpi raketiga Guyana kosmosekeskusest 2013. aastal ja jõudma Merkuurini 2019. aastaks. Trajektoori kujundamiseks teeb BepiColombo möödalennu Kuust ja Veenusest ning lõpuks Merkuurist ja jõuab lõpuks 2019 Merkuuri juurde. Kasutatakse nii keemilisi kui ka ioonmootoreid. Magnetomeetersond lastakse Merkuuri-lähedasele elliptilisele orbiidile. Seejärel lastakse keemiliste rakettide abil kaardistaja-sond ringorbiidile. Kumbki sond töötab Merkuuri-lähedasel orbiidil ühe aasta.
sellele, et Armstrong oli esimene inimene, kes on eales kuule astunud. Joonis 3. Apollo 11 meeskond 13 2.3. Apollo 12 Apollo 12 oli Apollo programmi teise Kuule maandunud lennu sooritanud kosmoselaev. Apollo 12 meeskonda kuulusid komandör Charles "Pete" Conrad, juhtimismooduli Yankee Clipper piloot Richard F. Gordon ja kuumooduli Intrepid piloot Alan L. Bean. Kosmoselaev startis Kennedy Kosmosekeskusest 14. novembril 1969. Apollo 12 kuumooduliga prooviti esimest korda täppislaskumist, mis õnnestus hästi, kuigi ebatasase pinna tõttu oldi sunnitud veidi ettenähtud punktist kõrvale kalduma. Intrepid maandus Tormide ookeanis 19. novembril. Pete Conrad ja Alan Bean käisid Kuu pinnal kahel korral, olles seal kokku 7 tundi, 45 minutit ja 18 sekundit. Nad kogusid üle 34 kg kivimiproove ning seadsid üles aparatuuri Kuu seismilise aktiivsuse, päikesetuule ja magnetväljade registreerimiseks
Sellele järgnesid kell pool kaksteist viieminutilised «AK» lühiuudised. Ülejäänud maailm, kokku umbes 500 miljonit inimest, hoidis samal ajal hinge kinni. Esimesed inimesed olid just astumas Kuule, Vaikuse merele. Vaid kaks punast suurriiki, Nõukogude Liit ja Hiina, olid loobunud kohe algavast ameeriklaste otseülekandest. Astronautidest ei räägitud esialgu mitte sõnagi. Moskva meelehärmiks ei olnud nad ju venelased. 16. juuli hommikul anti Kennedy kosmosekeskusest start hiidraketile Saturn 5. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Kell näitas Floridas poolt kümmet. Kellaaeg polnud juhuslik. Teadlased valisid hommikuse stardiaja, et Apollo 11 kuumoodul saaks mõni päev hiljem Vaikuse merele maanduda ereda päikesevalgusega. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis suuna Kuule. Lennata tuli 384 000 kilomeetrit. Pika vahemaa läbimiseks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul
annaabi.ee 
