3). See USAs New Mexicos paiknev süsteem koosneb 27 väiksemast teleskoobist ja neid saab rööbastel ka liigutada. Very Large Array nime kandev ehitis on olnud meie üheks tähtsamaks aknaks universumisse. 4.) See on laboratoorne katsetus, kus vaadatakse, mis juhtub, kui kosmiline praht põrkab vastu maa orbiidil tiirlevat kosmoselaeva . 5). Tegelikult on pildile püütud hetk, kus kosmosesüstik Atlantis hakkab lahkuma rahvusvahelise kosmosejaamaga. Kosmosejaam oli pildistamise hetkel piltnikust ligi 600 km kaugusel, sellise hetke püüdmiseks oli tarvis kasutada spetsiaalset tarkvara. Astronoom /astrofüüsik Enamus astronoome (ja astrofüüsikuid) tegelevad teadusuuringutega. Näiteks astrofüüsikud-teoreetikud tegelevad teoooriatega, mis aitavad mõista astronoomiliste objektide struktuuri ja evolutsiooni. Paljud astronoomid analüüsivad andmeid, mis tulevad satelliitidelt ja
aastal 1961, esimene kosmosekõnd (Aleksei Leonov poolt) aastal 1965 ja esimese kosmosejaama üleslennutamine (Salyut 1) aastal 1971. Kuigi tegelikult olid esimesed kosmosesse jõudnud objektid Natsi-Saksamaa V2 raketid, mida kasutati juba Teise maailmasõja ajal. Pärast esimest 20 uurimisaastat muutus kontsentratsioon ühekordsetelt lendudelt pikemaajalise riistvara arendamisele (Kosmosesüstiku programm) ja konkureerimiselt koostööle Rahvusvahelise kosmosejaamaga. 1990.-tel hakkasid eraarendajad reklaamima kosmoseturismi ja nüüd ka isiklikke Kuu uurimise ekspeditsioone (PS! GLXP). Alates aastast 2000 on Hiina samuti arendanud edukat kosmoselendude programmi, samal ajal kui Jaapan ja India plaanivad samuti tulevikus läbi viia mehitatud kosmosemissioone. Suuremad riiklikud programmid toetavad mehitatud missioone Kuule ja võimalik et ka Marsile varsti pärast aastat 2010.
kohta Andmetega plaadipooli 1 1,2 Maht 650 MB 4,7 G-17G andmeedastuskiirus (1x) 153,6 kB/s 1,385 MB Ardo Laur Laser prahi vastu Mõne viimase aasta jooksul on USAs välja töötatud laser universumiprügiga tegelemiseks, mis on päevakorda tõusnud eriti seoses Rahvusvahelise Kosmosejaamaga (ISS). Kosmosejaamale ei kujuta erilist ohtu väga väikesed (läbimõõt alla 1 cm) ega ka suhteliselt suured (läbimõõt üle 10 cm) objektid. Ta on varustatud piisavalt tugevate kaitsekilpidega väiksemõõdulise prahi tarvis ning suurtest tükkidest on suhteliselt kerge mööda põigelda. Raskusi valmistavad aga 1-10 cm diameetriga objektid. Need on piisavalt kogukad tekitamaks kosmoselaevadele kahjustusi ning parajalt pisikesed, et olla maapealsetele jälgimisvahenditele nähtamatud.