Hiidplaneetide omapära on kuude rohkus ja rõngad.Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. olles 3 korda suurem kui kõik teised planeedid kokku . Oma mõõtmete , keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset. Jupiteril on 16 kuud. Saturn , Jupiterist järgmine planeet , on Päikesesüsteemi tõeline ehe ja haruldane oma ilusate rõngaste poolest .Need koosnevad väiksestest ainekamakatest . Kosmoseaparaatidelt saadud viimaste andmete kohaselt on need 4-30cm suurused lumise , härmatisetaolise pealispinnaga jäätükid või kivikamakad.Pluuto on kõige iseloomulikum erinevus teistest planeetidest , peale väiksuse , on orbiiditasandi erandlikult suur kalle, See on Maa orbiidi tasandi suhtes 17 kraadi . Arvatakse isegi ,et Pluuto on kunagi olnud Neptuuni kaaslane. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel , olles piirivööndiks Maa -tüüpi planeetide ja
Veenus on Päikesest kauguselt teine planeet. Ta on oma nime saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti, aastaajad praktiliselt puuduvad. Tiheda atmosfääri tõttu polnud veel hiljuti teada, milline näeb välja Veenuse pind. Praeguseks on Veenuse ümber tiirlevatelt kosmoseaparaatidelt radari abil koostatud Veenuse kaart. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik, kaetud meteoriidikraatritega. Pinnavormid on suhteliselt laugjad, ent esineb ka mägiseid alasid. Veenusel toimuvad intensiivsed vulkaanipursked ja pinnavärinad. Veenuse üsna kõrge pinnatemperatuur (kuni +480C) on tingitud sellest, et tihe atmosfäär ei lase Päikeselt saadud soojust enam maailmaruumi tagasi (nn ,,kasvuhoone efekt"). Marss
annaabi.ee 
