Arvestatakse tegelikkusega. Tähtis on hetkene aeg, mitte minevik. Realismi viljeleti Euroopas ja Venemaal. Mille poolest on realismi voolud erinevad? Realism: Mõnikord samastatakse naturalismiga, enamasti olustiku- ja maastikumaalid, kujutati tööstseene, lihtrahvast. Rõhk aktuaalsusel ja tänapäeval. Idealismi vastand. Sotsialistlik realism: Võetud kasutusele Venemaal. Nõuti proletaari ja parteiülistust. Võideldi formalismi, intuitivismi ja kosmopoliitsuse vastu. Levis sotsialistlikes riikides. Programmiline kunst. Peateemad on revolutsioonilise proletariaadi klassivõitlus ekspluateerimise vastu ja töölisklassi ülistamine. Abstraktsionalismi vastand. Impressionism: 1870-ndatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool. Pearõhk on hetke edasiandmisel. Tegeles eelkõige valgus- ja värvirpobleemidega. Vastandus akadeemilisele kunstile. Ei kasutata lokaaltoone, traditsioonilisi kompositsioone, süzeed. Maaliti peamiselt vabaõhumaale
Minu arvates on üheks negatiivseks mõjuks aga see, et Eesti sõltub väga palju, kui mitte juba täielikult, Euroopa Liidu rahadest. See aga tähendab seda, et Eesti majanduse areng pole jätkusuutlik. Esialgu küll arvati, et rahade eest tehakse midagi ekstra, kuid nüüd on olukord selline, kus oma kogutud maksudest ei suudeta kulusid katta. Seda järjekindlalt juba aastaid. Eestis on oma kosmopoliitsuse poolest maailmas esi kolmandikus, kui mitte üks kosmopoliitsemaid. Samas see pole halb, sellepärast, et mida kosmopoliitsem on riik ja rahvas, seda vähem on konflikte. Infovahetus ja vabadus on suur, seega on teadlikkus teistest rahvustest ja olukordadest suurem. Üksteise mõistmine ja üksteisega arvestamine on kosmopoliitsemates riikides kordades suurem, kui jäigemates riikides. Üks väga tunnustatud politoloog Pipa Norris on ka Eestit selle omaduse poolest kiitnud.
Erinevused: Impressionism erineb oma maalimisviisilt realismist ja sotsialistlikust realismist, mis on oma maalimisviisilt päriselu jäljendavad. Impressionism seevastu on maalimisviisilt moderne ning uuenduslik. Sotsialistlik realism on erinev kõigist teistest kolmest voolust, sest see vool oli ainuke riigi poolt vastuvõetav maalimisviis NSVL ajastul ja see tegi sellest voolust justkui propaganda, samuti oli selle kunstivoolu ideeks võidelda kosmopoliitsuse vastu. Kuid linnaelu kujutamine oli üks põhilisi teemasid impressionismi puhul. 2. Miks totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Mis eesmärk kummalgi(realism, abstraktsionism) suunal oli? Totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti, sest abstraktne kunst oli tavaliselt individualistlik ning uuendusmeelne. Kuid need kaks asja ei olnud totalitaarses reziimis teretulnud ning seetõttu ei lubatud ka abstraktset
alge, mis on oluline ka romantismi puhul. James Thomson (1700-1748) luuletaja, kes kirjutas sentimentalismi võtmes. Mõjukas teos Euroopas on ''Aastaajad''. Koosneb neljast aastaajast ja proloogist, vormilt klassitsislik, sisult uudne, tuuakse esile loodus. Vastandus klassitsismile, sest klassitsism on linnastunud suund. Looduslik loomulik loodus. ,,Aastaajad" tõlgiti mitmesse keelde. Sel sajandil tõlgiti üleüldse väga palju ja see võimaldas Euroopa kultuuril liikuda kosmopoliitsuse suunas teatud teemade kaudu. Inglise luules oluline veel: Edward Young, Thomas Gray Kalmistuluule. Tuleb juurde mõte inimese surelikkusele. (lisaks loodus seal) Murelikkus jalutades seal kalmistute vahel. Grayl on mässumõtted jne, ,,miks see peab niimoodi olema." Kalmistukoolkond. Tugev sentimentalism Luules kui proosas on tuntud nimi: Oliver Goldsmith. Väga tundeline autor, samas on ta teistele sentimentalistidele end vastandanud.
näiteks mustus alamate klasside juures (alati suhteline!) tundub klassidele iseomane, valik. Samuti uusrikkad saavad ainult imiteerida ja alamklassid olla marginaalsed. Alamklassid ei tarbi sellepärast nii, et neil on selline maitse, vaid sellepärast, et nad on vaesemad. Bourdieud on kritiseeritud ka sellepärast, et ta ei võta arvesse kultuurilisi eripärasid. Michel Lamont (1992) on näidanud, et piirid hariduse, kosmopoliitsuse, rafineerituse jne vahel on USAs palju nõrgemad ja vähem defineeritumad. Samal ajal on USAs teatav anti-intellektuaalsed meeleolud, mis rühuvad võrdsusele, Prantsusmaal on on materiaalse kultuuri piirangud tugevamad. Lisaks sellele on Bourdieud kritiseeritud ka selle kaudu, et on näidatud, et maitse- eelistuste mustrid erinevates tarbeesemete gruppides on erinevad. Ja ka gruppide sees - muusika, toit - on erinevad (Peterson 1992, Van Eijck 2000). Ehk siis inimene soovib oma
annaabi.ee 
