või ilusam, nende endi arvamuste põhjal? Tüdruk on ju ilusam ja parem, sest poiss ütles nii. Aga samas poiss on ju ilusam ja parem, kui tüdruk, sest tüdruk ütles nii. Kosmoloogilised paradoksid põhinevad muul. Kunagi on loodud kindlad seaduspärasused, mis töötasid ning planeetide peal katsetamisel ka toimisid, kuid kui hiljem neid samu seaduspärasusi universumile rakendati, oli tulemus sootuks vale ning ei käinud kokku loogikaga. Sellega tekkisidki vastuolud, mida hakati nimetama kosmoloogilisteks paradoksideks. (Kasak 1998) Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks Fotomeetriline paradoks on üks paradoksidest, mis puudutab kõiki, kes armastavad õhtuti tähti vaadata. Seda paradoksi tuntakse vahest ka Olbersi nime all, kuigi tegelikult enne teda avastas selle Jean-Philippe Loys de Chéseaux. (Kasak 1998) Selle paradoksi alusel peaks helendama kogu taevas ka öösel, nii nagu päevalgi, eeldades, et universum on lõputu. Miks
emanda tütre kosimisega. Sampo tagumisest räägitakse kui kosmiliste loomistööde jätkust, Sampo on ese, mis taotakse/tehakse ja kantakse seejärel venesse kus ta kukub vette ning puruneb. Sampol on juured, ja tema vallapäästmiseks on vaja neid künda. Sampo jahvatab, tal on käepide ning kaas, taotakse lihtsatest asjadest, hoitakse Põhjala kivimäes, vaskse koore sees, üheksa luku taga. Nimetakase uueks või suureks. Sampo seletused võib jagada: kosmoloogilisteks, ajaloolis-konkreetseteks või abstraktseteks. sampot võib kujutada pühakujuna, talismanina, veski või uhmrina, päiksena, kaanega aardekirstuna, nõiatrummina, metallkilbina, viikigilaevana, ilmasambana, mis kinnitub põhjanaela külge ja milleümber keerleb tähistaevas. Eestis vastab sampole kratt, pisuhänd, puuk, tont, päär, vedaja ja varakandja, sest temas on kokku sulanud kujutelm rikkuse veskist ja varahankijast. Sampot võib võrrelda ka Püha Graali ning päiksena.